Nõusolekuseadus liigub kooskõlastusringile

Justiits- ja Digiministeerium saatis kooskõlastusringile karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu ehk nn nõusolekuseaduse, mille järgi on seksuaaltegevuseks vaja mõlema poole selget nõusolekut. Nõusolekut saab väljendada sõnadega, kehakeeles või muul viisil. Kui olukord pole üheselt selge, peab nõusolekut küsima ja saama kinnitava vastuse.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnas, et ajal, mil registreeritud seksuaalkuritegude arv on endiselt kasvutrendis, tuleb seksuaalvägivallaga seotud õigust reguleerida nii, et seadused ennetaksid inimväärikuse rikkumisi senisest palju paremini.  2024. aastal registreeriti Eestis 746 seksuaalkuritegu, millest 99 olid täisealise kannatanuga kontaktsed seksuaalkuriteod ja nendest omakorda 88 olid vägistamised. „Peamine eesmärk on ära hoida olukordi, kus ohver tardumise tõttu justkui vastu ei puiklegi ja seda saab tõlgendada sisuliselt valesti. Praegu käsitletakse karistusõiguses vägistamisena ainult juhtumeid, kus inimest survestatakse seksile vägivallaga või kus ta ei ole võimeline vastupanu osutama ega toimunust aru saama, näiteks vaimse või füüsilise tervise tõttu. See ei ole aga õiglane, sest paljud ohvrid tarduvad suurest hirmust ega suuda seetõttu end kaitsta,“ selgitas minister Pakosta. Karistusseadustiku muutmise seaduseelnõuga minnakse seksuaalkuritegude puhul jõu- ja sunnipõhiselt käsitluselt üle nõusolekupõhisele käsitlusele (nn jah-mudel) ning viiakse karistusseadustiku sätted vastavusse Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooniga, millega Eesti liitus 2017. aastal. Eelnõu toetab inimeste seksuaalse enesemääramise õigust ja vastab ühiskonna arusaamale vaba tahet austavast seksuaalsuhete kultuurist. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning saadeti arvamuse avaldamiseks kohtutele (Riigikohus, ringkonnakohtud ja maakohtud), prokuratuurile (Riigiprokuratuur ja ringkonnaprokuratuurid), Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Politsei- ja Piirivalveametile, Sotsiaalkindlustusametile, Tervise Arengu Instituudile, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile, ülikoolidele (Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Sisekaitseakadeemia), Eesti Juristide Liidule, Eesti Naistearstide Seltsile, Eesti Lastearstide Seltsile, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsile, MTÜ-le Eesti Seksuaaltervise Liit, Eesti Kohtupsühhiaatria ja Kohtupsühholoogia Ühingule, MTÜ-le Lastekaitse Liit, MTÜ-le Eesti Noorteühenduste Liit, MTÜ-le Naiste Tugi- ja Teabekeskus, MTÜ le Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, MTÜ-le Eesti Naiste Varjupaikade Liit, Eesti Naisteühenduste Ümarlaua SA-le, MTÜ-le Eluliin, MTÜ-le Pärnu Naiste Tugikeskus, Virumaa Naiste Tugikeskus MTÜ-le, MTÜ-le Tallinna Naiste Kriisikodu, Eesti Pensionäride Ühenduste Liidule, Eesti SV Tugigrupid MTÜ-le, MTÜ-le Vägivallavaba Elu Kaitseks, SA-le Eesti Inimõiguste Keskus, MTÜ-le Inimõiguste Instituut, MTÜ-le Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, MTÜ-le Eesti LGBT Ühing, President Kaljulaidi Fond MTÜ-le, MTÜ-le Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK, MTÜ-le Oma Tuba, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, SA-le Kodanikuühiskonna Sihtkapital, SA-le Mõttekoda Praxis, SA-le Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ning teadmiseks Riigikogu Kantseleile.