Nõusolekuseaduse eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise

Riigikogu läbis teisipäeval esimese lugemise karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, mida avalikkuses on hakatud kutsuma nõusolekuseaduseks. Eelnõu keskne eesmärk ei ole reguleerida inimeste omavahelisi intiimsuhteid, vaid tagada inimestele parem kaitse seksuaalkuritegude eest, tuues seadusesse selge põhimõtte: intiimsuhe eeldab mõlema osapoole vaba ja väljendatud nõusolekut.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta selgitas Riigikogu täiskogu ees nõusolekuseaduse eelnõu tutvustades, et praegune karistusseadustiku käsitlus ei vasta enam ühiskonna ootustele ning vajab ajakohastamist. Tema sõnul on muudatuse peamine eesmärk ära hoida kuritegusid ning tagada parem kaitse nii naistele kui meestele, kes võivad sattuda seksuaalkuritegude ohvriks. Minister rõhutas, et inimese kehaline puutumatus on sama oluline kui iga teine põhiväärtus ja ilma nõusolekuta ei ole kellelgi õigust teise inimese keha puutumatusse n-ö sekkuda. Nõusolek peab olema selgelt väljendatud Pakosta tõi esile, et uus lähenemine kajastab Eesti ühiskonnas juba valitsevat arusaama: seksuaalsuhete eelduseks on mõlema poole teadlik ja väljendatud nõusolek. Uuringud kinnitavad sama – üheksa inimest kümnest leiab, et enne seksuaaltegevust tuleb veenduda teise osapoole nõusolekus. Ministri sõnul on Eesti ühiskond selliseks muudatuseks valmis. Tardumisseisund ei ole nõusolek Eelnõu üks olulisemaid muudatusi puudutab tardumisseisundit, mis on teaduslikult tõendatud reaktsioon ohuolukorras. Tardunud inimene ei suuda rääkida, liikuda ega oma tahet väljendada, mistõttu ei saa sellist seisundit pidada nõusolekuks. Pakosta rõhutas, et senine seadus ei käsitle tardumisseisundi ärakasutamist piisavalt selgelt, mis on toonud kaasa juhtumeid, kus ohver tunneb, et talle on liiga tehtud, kuid tõendamisstandard ei võimalda menetlust jätkata. Fookuses ei ole karistuste karmistamine Ministri sõnul ei too eelnõu kaasa süütute inimeste süüdimõistmist ega muuda tõendamisreegleid. Ta rõhutas, et süütuse presumptsioon jääb absoluutselt täiel määral kehtima ning kohus saab inimesi karistada ainult sõltumatult hinnatud tõendite kogumi alusel. Eesmärk ei ole karistuste karmistamine ega vanglate täitmine, vaid uute ohvrite ärahoidmine ja selgema õigusraamistiku loomine olukordadeks, kus nõusolek puudus, kuid füüsilist vägivalda ei kasutatud. Pakosta ütles veel, et eelnõu ei reguleeri inimeste omavahelisi intiimsuhteid, vaid tegeleb kuritegudega – olukordadega, kus inimese kehalist puutumatust rikutakse või võetakse temalt võimalus oma tahet väljendada. Eelnõu läbis Riigikogus 2. detsembril esimese lugemise. Muudatusettepanekuid saab esitada kuni 16. detsembrini 2025 kell 17.15.