Justiitsministeeriumis toimus eile nõusolekuseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kaasamiskohtumine huvigruppidega. Eilsel kohtumisel arutleti nii seaduse sätete võimalike sõnastuste, mõjude kui selle üle, kuidas tõsta ühiskonna teadlikkust seksuaalvägivalla puhul abisaamise võimaluste osas.
Justiitsministeeriumis on valmimas nõusolekuseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, mis tuleneb vajadusest muuta karistusseadustikku. Kuna Eesti on liitunud naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni ehk Istanbuli konventsiooniga, tuleb karistusseadustik viia sellega vastavusse.
Nõusolekust või tahtevastasusest lähtumine seksuaalse tegevuse kontekstis on mõtteliselt jagatav kaheks – EI-mudeliks ning JAH-mudeliks. JAH-mudeli puhul peavad mõlemad osapooled oma nõusolekut väljendama, seda ei saa eeldada. Nõusolekut saab väljendada nii sõnadega, kehakeeles või muul viisil. Kui olukord pole üheselt selge, peab nõusolekut küsima. EI-mudeli puhul eeldatakse nõusolekut seni, kuni üks osapool väljendab, et ta ei ole toimuvaga nõus. Selle mudeli järgi on vaikimine nõusolek.
,,Nõusolekuseaduse ettevalmistamisel on ühiskondlik diskussioon väga tähtis. Iga inimese arvamus on oluline ja see tuleb ära kuulata. Ainult nii saame tõsta inimeste teadlikkust, normaliseerida uusi hoiakuid ja loodetavasti tagada seaduse tõhusa rakendumise,’’ ütles justiits-ja digiminister Liisa Pakosta.
Ministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Tuuli Lepp nendib, et praegu seisneb probleem selles, et Eesti karistusõiguses peetakse vägistamist kuriteoks ainult siis, kui inimest survestatakse seksile vägivallaga või kui ta ei ole võimeline vastupanu osutama vaimse või füüsilise tervise seisundi tõttu. ,,See aga ei ole sobiv lähenemine, sest paljud vägistamise ohvrid tarduvad suurest hirmust ja ei hakka vastu. Sel hetkel läheb tööle inimese ellujäämismehhanism ja ka teadusuuringud on tõestanud, et paraku on see tavapärane reaktsioon toimuvale,’’ selgitab Lepp.
Eilsele kaasamiskohtumisele kogunesid huvigruppide esindajad. Arutleti nii võimalike sõnastusvariantide, teiste riikide näidete kui ka selle üle, millist mõju võib üks või teine mudel endaga ühiskonnas kaasa toob. Samuti arutleti selle üle, milline kommunikatsioon on vajalik, et tõsta ühiskonna teadlikkust seksuaalvägivalla abisaamise võimaluste osas.
Justiitsministeerium on hetkel koostamas nõusolekuseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsust, mis valmib tänavu detsembris. Seejärel saadetakse kavatsus huvigruppidele tutvumiseks ja tagasiside pinnalt selgub, millist mudelit Eestis eelistatakse.
Nõusolekuseaduse eelnõu valmib eelduslikult 2025. aasta kevadel.
