Täna võttis Riigikogu kolmandal lugemisel vastu karistusseadustiku muudatused, mis võimaldavad teatud väärtegude eest näha ette senisest suurema ülemmääraga rahatrahve. Suuremad trahvimäärad on vajalikud ennekõike kõrge riskiga ning tulusates valdkondades väärtegude toimepanemise ennetamiseks.
„Kehtiv õigus võimaldab määrata väärteo eest füüsilisele isikule kuni 1200 eurot ja juriidilisele isikule kuni 400 000 eurot rahatrahvi. Samas on kõrge riski ja tulususega valdkondi, näiteks finantssektor, kus sellised trahvimäärad ei oma piisavalt heidutavat mõju, sest ettevõtete käive ning seadusi rikkudes saadav võimalik tulu on kümneid ja sadu kordi suurem. Vastu võetud muudatused võimaldavad sätestada teatud väärtegude eest senisest suuremad rahatrahvid, arvestades valdkonna eripära,“ ütles justiitsminister Lea Danilson-Järg. Ta lisas, et suuremad rahatrahvide ülemmäärad teatud valdkondades näeb ette ka Euroopa Liidu õigus ning kõnealune muudatus võimaldab need Eesti õigusesse üle võtta.
Rahatrahvi määramise võimaluste parandamiseks laienevad ka juriidilise isiku vastutuse alused. Edaspidi vastutab juriidiline isik väärteo eest ka juhul, kui teo toimepanemine sai võimalikuks puuduliku järelevalve või töökorralduse tõttu. Samuti näeb vastu võetud seadus ette võimaluse pikendada teatud väärtegude aegumistähtaegasid kuni viie aastani. Justiitsministri sõnul toetavad muudatused ausat konkurentsi ning tugevdavad Eesti ettevõtlust ja majandust.
Konkreetsed trahvimäärad eri väärtegude eest sätestatakse eraldi seadustega. Täna vastu võetud eelnõuga tõsteti rahatrahve üksnes turumanipulatsiooni ja siseteabe väärkasutamise eest. Rahandusministeeriumi ette valmistatud eelnõuga, mis samuti täna vastu võeti, sätestatakse Euroopa Liidu õiguses nõutud suurendatud rahatrahvide ülemmäärad finantssektori väärtegude eest.
Vastu võetud seadus jõustub 1. novembril 2023. Tutvu seaduseelnõu menetluse käiguga siin.