Õiguslik analüüs: punamonumentide seadus on õiguspärane ning õigusselge

Soraineni advokaadibürool valminud õiguslikus analüüsis leitakse, et riigikogus vastu võetud punamonumentide avalikust ruumist teisaldamist võimaldav seadus on nii formaalselt kui ka materiaalselt põhiseadusega kooskõlas.

Justiitsministeeriumile äsja laekunud analüüs käsitles seadust kolmest aspektist – õigusselgus, omandi põhiõigus ja õiguskindlus.

Õigusselguse osas leidis analüüs, et seadused ongi tavaliselt abstraktsed ning alati ei ole võimalik kõiki mõisteid seaduse tasandil lõplikult lahti kirjutada. Analüüsis ütleb: „Normi ei saa pidada õigusselguse põhimõttega vastuolus olevaks, kui normi sisu avaldub tõlgendamismeetodite abil. Sealjuures tuleb normi tõlgendada põhiseadusega kooskõlas.“

Arvestades seaduseelnõu seletuskirja, kehtivaid seadusi ja õiguskirjanduses toodut, peaks analüüsi järgi olema piisavalt selge, mida on silmas peetud näiteks hoone avalikult nähtava osa all. Analüüsis on kirjas: „Meie hinnangul tuleb hoone „avalikult nähtava osa“ mõiste avamisel lähtepunktiks võtta „avaliku koha“ mõiste. /…/Õiguskirjanduses on „avaliku koha“ mõistet seostatud koha kasutusse antusega või tegeliku kasutamisega määratlemata isikute ringile. /…/ Eeltoodust tulenevalt tuleb hoone „avalikult nähtavaks osaks“ seaduseelnõu mõttes pidada hoone osa, mis on korrakaitseseaduse mõttes avalikust kohast nähtav või vaadeldav.“

Samuti on teistele seadustele, üldtuntud arusaamadele ja riigikohtu seatud standarditele tuginedes piisavalt sisustatavad seaduseelnõu mõisted „vaenu õhutav“ ja „agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemist toetav või õigustav“.

Rohkem avatuna erinevatele tõlgendustele näeb analüüs määratlust „okupatsioonirežiimi toetav või õigustav“, kuna sellel puudub selge vaste ja väljakujunenud sisu muudes õigusaktides ja kohtupraktikas. Samas on võimalik ka sellele mõistele anda põhiseduspärane tõlgendus, mille järgi tuleb avalikust ruumist kõrvaldada eelkõige need sümboolid, mis riivavad ühiskonna õiglustunnet, oleksid ühiskonna lõhestamise ja ühiskondlikke pingete allikaks või ohuks Eesti julgeolekule.

Omandipõhiõiguse küsimuses leidis analüüs, et seadusega on iga ehitise puhul võimalik kaaluda erinevaid variante ehitise nõuetega kooskõlla viimiseks ning valida meede, mis saavutab eesmärgi, kuid mis riivab omandipõhiõigust kõige vähem. Seega ei ole eelnõuga kaasnevad avalikes huvides seatud kitsendused ebaproportsionaalselt koormavad.

Analüüs toob välja ka selle, et üldjuhul on ehitiste seadusega kooskõlla viimiseks antud tähtaeg kuus kuud piisav.

Analüüsi teostas advokaadibüroo Sorainen partner, vandeadvokaat Norman Aas ja tema meeskond. Analüüsiga tutvu allolevast failist.