Pakosta: inimeste ja ettevõtete usalduse hoidmiseks on vaja head õigusloomet
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta andis täna riigikogule ülevaate õigusloome olukorrast Eestis. Ta rõhutas, et õiguse loomisel ei ole oluline pelgalt tulemus, vaid ka protsess kuidas tulemuseni jõuti. Just protsessist võib sõltuda inimeste ja ettevõtjate usaldus valitsuse vastu.
„Usaldust valitsuse vastu mõjutab see, kui palju inimesed saavad kaasa rääkida poliitikakujundamises,“ sõnas Pakosta. „OECD värske usaldusväärsuse uuringu järgi on see olulisem tegur usalduse kujunemisel kui näiteks inimese sotsiaalmajanduslikud või demograafilised tunnused,“ jätkas Pakosta.
2023. aastal andsid õigusloomes tooni seaduseelnõud, mille eesmärk oli suurendada riigieelarve tulusid või hoida kokku kulusid. Sinna hulka kuulusid eelnõud erinevate maksumäärade tõstmiseks ning uute maksude kehtestamiseks. Sedalaadi eelnõude menetlemise kitsaskohaks oli vähene kaasamine.
Kogemusest nähtub, et huvirühmadele jäetakse sageli liiga vähe aega arvamuse avaldamiseks või neid kaasatakse protsessi liiga hilja. „Andmed näitavad, et riigieelarvega vahetult seotud eelnõude menetlemise keskmine kooskõlastustähtaeg oli vaid viis tööpäeva. See on ilmselgelt liiga vähe sisulise tagasiside koondamiseks ja esitamiseks,“ tõdes justiits- ja digiminister.
Umbes kolmandik Justiitsministeeriumisse esitatud eelnõudest tulenesid Euroopa Liidu õigusakti üle- või kasutusele võtmisest. Suurem osa neist olid ajendatud keskkonnaeesmärkidest või seotud rahandusvaldkonnaga.
Rahvusvahelises võrdluses paistab Eesti õigusloome korraldus siiski positiivselt silma. Seda ilmestab näiteks väljatöötamiskavatsuse etapp, mis aitab huvirühmadel sõna sekka öelda juba eelnõu arutelu etapis. Väljatöötamiskavatsust peavad oluliseks ka esindusorganisatsioonid. Samuti iseloomustab meie õigusloome korraldust suur läbipaistvus.
Õigusloomepoliitika olulisemad eesmärgid on jätkuvalt seaduste põhiseaduspärasuse tagamine ning püüdlus selge ja lihtsa õiguskeele poole.
„Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ ehk ÕPPA on hea õigusloome lähtealuseks ning panustab strateegia „Eesti 2035“ sihi saavutamisesse, mille järgi riigivalitsemine on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne.
