Pankrotimenetlused muutuvad uuest aastast tõhusamaks
Riigikogu kiitis kolmandal lugemisel heaks pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, mis on esimene tulem justiitsministeeriumi poolt läbi viidava maksejõuetusõiguse revisjoni tööst. Vastuvõetud seadusemuudatusega soovitakse järgmise aasta 1. veebruarist tagada kiiremad, kulutõhusamad ja läbipaistvamad pankrotimenetlused ning suuremad väljamaksed võlausaldajatele.
Üheks olulisemaks muudatuseks pankrotimenetluste raugemise ja pahatahtlike maksejõuetustega võitlemisel on Riigikogu toetuse saanud maksejõuetuse teenistuse loomine Konkurentsiameti juurde alates 2022. aasta 1. jaanuarist.
„Enam kui pooled pankrotimenetlused Eestis raugevad, sest puuduvad vahendid menetluse läbiviimiseks. Selle tagajärjel ei uuri keegi maksejõuetuse põhjuseid ning raugemise võimalust kasutatakse ära vastutusest vabanemiseks. Kannatajateks on nii ettevõtte võlausaldajad, kui ka majanduskeskkond tervikuna. Pahatahtlike raugemistega hakkabki tegelema maksejõuetuse teenistus,“ sõnas justiitsminister Raivo Aeg. Loodava teenistuse eesmärk on tuvastada maksejõuetuse põhjused, tuua tagasi pankrotivarasse sealt õigusvastaselt väljaviidud vara ja nõuda kahju hüvitamist.
„Revisjon võttis oma töös operatiivselt arvesse ka koroonaviiruse mõjust tingitud majandusliku olukorra ootamatut ja järsku muutumist ning seadusesse tehti sellega seoses mitmed hädavajalikud muudatused,“ sõnas Aeg.
Saneeritavale ettevõtjale antakse võimalus muuta saneerimiskava ning füüsilisest isikust võlgnikule paindlikumad võimalused võlgade ümberkujundamise kava muutmiseks. Kava koostamisel ei olnud võimalik arvestada koroonaviiruse mõjudega, mis võivad nüüd kava täitmise võimatuks muuta. Seetõttu on vajalik, et kava saaks põhjendatud juhul muuta. Lisaks on kriisist tulenevalt oluline ka muudatus, mille kohaselt kaob pankrotimenetluses eelistungi pidamise kohustus enne pankroti väljakuulutamist ning mis aitab pankrotimenetlusi kiiremini läbi viia. Eriti oluline on see siis, kui pankrotimenetluste arv peaks märkimisväärselt kasvama.
Olulisemateks muutusteks on veel ka nõuete tunnustamise ja kaitsmise korra ümberkujundamine ja kohtute spetsialiseerumine maksejõuetusasjadele. Juriidilisest isikust võlgnike maksejõuetusasjade kohtualluvus viiakse Harju ja Tartu maakohtutesse ning tagatakse, et kõikides maakohtutes oleks maksejõuetusele spetsialiseerunud kohtunikud.
Lisaks on edaspidi paremini tagatud kriminaalmenetluses konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamiseks seatud riigi nõuded, sest nende tagamiseks seatud arestid ja kohtulikud hüpoteegid pankroti väljakuulutamisel enam ei kustu. Kõikide teiste nõuete tagamiseks seatud arestid, nagu ka kehtivas õiguses, kustuvad. Sama kehtib edaspidi ka muude nõuete tagamiseks seatud kohtulike hüpoteekide kohta – ka need üldjuhul kustuvad pankroti väljakuulutamisel.
Uuel aastal saadab justiitsministeerium kooskõlastusringile maksejõuetusrevisjoni teise etapi tulemusel valminud eelnõu, milles käsitletakse saneerimismenetlust ja füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusmenetluste süsteemi ning võetakse üle maksejõuetuse direktiiv.