• A
  • +

Pevkur: 2014. aasta on karistusõiguse korrastamise aasta

PrintPDF Jaga

Justiitsminister Hanno Pevkur andis Riigikogu põhiseaduskomisjonile ülevaate justiitsministeeriumi 2014. aasta eesmärkidest ning tõi olulisena välja inimeste põhiõiguste paremaks kaitseks tehtavad muudatused karistusõiguses ja kriminaalmenetluses.

„Eelmine aasta oli justiitsministeeriumi jaoks suurte reformide ettevalmistamise aasta. Laiapinnaliste läbirääkimiste ja kooskõlastuste tulemusena said valmis mitmed Eesti karistusõigust puudutavad eelnõud, näiteks said valitsuse heakskiidu karistusõiguse revisjon ja väärteomenetluse seaduse eelnõu. Nüüd on need eelnõud Riigikogu töölaual,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur. Minister lisas, et lisaks juba parlamenti jõudnud seadusemuudatustele on 2014. aasta üheks olulisimaks eesmärgiks korrastada kriminaalmenetluse regulatsioonid. "Plaanis on üle vaadata eelkõige läbiotsimise, vahistamise, eeluurimise ja kaitse õigusega seonduv, et paremini tagada isikute põhiõigused kriminaalmenetluses," täpsustas Pevkur.

Karistusõigus
Käesoleval aastal Riigikogus eesseisvatest aruteludest tõigi justiitsminister ühena peamistest välja karistusõiguse revisjoni, mis on planeeritud jõustuma 1. jaanuarist 2015. Karistusõiguse revisjoni eesmärk on ülekriminaliseerimise vähendamine ja karistuste süsteemi korrastamine. Revisjoni käigus vähendati kriminaalkorras karistatavate kuritegude arvu ja laiendati haldussunni kasutamist, samuti tehti  elulistest näidetest tulnud täpsustusi karistatavate tegude koosseisudes. „Kui Riigikogus on karistusõiguse muudatused vastu võetud, siis seisavad justiitsministeeriumil ees mahukad koolitused seaduse rakendajatele – eelkõige uurimisasutustele ja prokuratuurile,“ lisas Pevkur.

Väärteomenetlus
Paralleelselt karistusseadustiku muudatustega on Riigikogu menetluses ka väärteomenetluse seadus, mille eesmärk on väärteomenetlust kiirendada ja tagada menetluse parem kvaliteet. „Kui karistusõiguse reformiga suureneb väärteomenetluste roll, siis on oluline samal ajal läbi viia ka muudatused, mis aitavad vähendada väärteomenetlustega seotud bürokraatiat ning ajakulu nii menetlejale kui väärteoga seotud isikutele,“ selgitas Hanno Pevkur.

Kriminaalmenetlus
Ka kolmas 2014. aasta oluline eesmärk, mille justiitsminister Riigikogu põhiseaduskomisjonile välja tõi, on seotud karistusõigusega. Justiitsministeeriumis valmistatakse ette kriminaalmenetluse seadustiku muudatusi eesmärgiga tagada parem isikute põhiõiguste kaitse kriminaalmenetluses. "Eelmise aasta lõpus valmis Tartu Ülikooli juhtimisel analüüs, mis  käsitleb isikute põhiõiguste tagamist läbiotsimisel ja vahistamisel, analüüsib eeluurimise pikkust ning kahtlustatavate, süüdistatavate ja kannatanute õiguste tagamist. Selle töö ja vastava ekspertkomisjoni ettepanekute alusel soovime veel enne suurt suve jõuda Riigikokku vajalike muudatustega," täpsustas minister kriminaalmenetlusega seonduvat.

Korruptsioonivastane strateegia
Põhiseaduskosjon sai ülevaate ka ministeeriumi eesmärkidest seoses korruptsioonivastase strateegia rakendamisega aastatel 2013-2020. Strateegia peamisteks eesmärkideks kinnitati eelmisel aastal suurem teadlikkus korruptsioonist, läbipaistvamad riigi ja omavalitsuste tegevused ning efektiivne korruptsioonikuritegude uurimine.

Eraõigus
Eraõiguse valdkonnas on Riigikogu menetluses pikka ja põhjalikku ettevalmistustööd nõudnud korteriomandiseaduse ja korteriühistuseaduse eelnõu, millega koondatakse kokku ligikaudu miljonit Eesti inimest puudutav regulatsioon korteriomandite ja korteriühistute kohta ning millega muudetakse korteriomandite valitsemine selgemaks. Samuti on Riigikogus menetluses perekonnaseaduse muudatused.

„Lisaks on selle aasta eraõiguse märksõnadeks ühinguõiguse ja maksejõuetusõiguse muudatuste ettevalmistamine. Samuti oleme juba aktiivselt tegelemas elatiste temaatikaga, et leida lahendusi elatisvõlgnikelt võlgade sissenõudmise parandamiseks,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur.

Avalik õigus
Avaliku õiguse valdkonnas on justiitsministeeriumi 2014. aasta olulisemad teemad julgeolekuasutuste tegevuse õigusliku regulatsiooni korrastamine, haldusmenetluse muutmise vajaduse analüüs ning Euroopa Liidu andmekaitse reform. Käesoleval aastal on planeeritud jõustuma nii korrakaitse seadus kui majandustegevuse üldosa seadus ja nende mõlema seaduse jõustumisele peab eelnema põhjalik koolitusprogramm kõigile asjaosalistele.

Kohtud
Õigusemõistmise tõhustamise projekt jätkub laienemisega Tartu maakohtu, halduskohtu ja ringkonnakohtu piirkonda. Lisaks seisab sel aastal ees uue kohtute infosüsteemi rakendamine, kriminaaltoimikute massdigitaliseerimise lõpuleviimine ning töö digitaalse kohtutoimiku arendusprojektiga.

Lugupidamisega
Katrin Lunt
Avalike suhete juht
Justiitsministeerium
Tel 620 8118; 527 6806
katrin.lunt@just.ee

 

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50