• A
  • +

Pevkur: edaspidi uus rikkumine vana karistuse kandmist ei katkesta

PrintPDF Jaga

Täna kiitis Vabariigi Valitsus heaks eelnõu, mis muudab karistusregistris karistuste kustumise põhimõtteid ja tähtaegu selliselt, et lisandunud karistus ei peata eelmise karistuse kustumistähtaja kulgemist.

Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on praegu kehtivast karistusregistri seadusest ilmnenud mitmeid detaile, mis praktikas on osutunud inimeste võimalusi liigselt piiravaks. „Igal karistusel on oma kustumise tähtaeg. Väärteo puhul, milleks võib olla näiteks rahatrahv lahtise turvavööga sõitmise või vales kohas sõidutee ületamise eest, on karistuse kustumise tähtaeg üks aasta. Selle tähtaja möödumisel peaks kustuma ka märge kehtiva karistuse kohta karistusregistrist ning minema karistusregistri arhiivi. Kehtiva seaduse järgi aga katkestab iga järgnev karistus eelmise karistuse kustumise ning kustumise tähtaeg algab uuesti. Selline korraldus võib hoida aastakümneid vanu karistusi kehtivana ning karistusregistri väljavõttel nähtavana, hoolimata sellest, et inimene on oma karistuse sisuliselt ära kandnud,“ lausus justiitsminister.

„Eelnõuga muudetaksegi karistusregistri seadust selliselt, et uus karistus enam ei katkesta vana karistuse kustumise tähtaja kulgemist ning iga karistus kustub vastavalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Näiteks kaovad olukorrad, kus 2010. aasta alguses piletita sõitmise eest trahvi saanud inimese kohta, kes 11 kuud hiljem saab rahatrahvi liikluskindlustuseta auto juhtimise eest ning sellest veel 10 kuud hiljem rahatrahvi autoroolis mobiiltelefoniga rääkimise eest, oleks täna karistusregistris kehtivad kõik kolm väärteokaristust. Uue korra kohaselt oleks tänaseks varasemad karistused kustunud ning kehtiv oleks ainult viimane karistus,“ tõi minister näite.

Eelnõuga luuakse ka eritingimused süüteo toime pannud alaealistele, kelle puhul edaspidi hakkavad karistused kustuma praegusega võrreldes lühema tähtaja jooksul. Kuna kuritegude toimepanemine on noores eas suures osas arenguline nähtus ning kuna enamik alaealisena karistatutest mõne aasta jooksul kuritegevusest eelkõige tänu positiivsele sotsialiseerumisele eemaldub, siis pole enamasti ka karistusregistri kirje, kui negatiivse märgi omistamine sellele sihtgrupile vajalik. Pigem võib see saada ühiskonnas hakkamasaamist takistavaks teguriks.

Ühe olulise muudatusena täpsustatakse ka vanglakaristuse kustumise tähtaegu. Kehtiva seaduse kohaselt on karistusandmete kustutamise tähtaeg üle kolmeaastase vangistuse puhul kümme aastat. Karistusandmete kustumise tähtaeg on otstarbekas siduda esimese ja teise astme kuritegude eristamisega, mis asendaks seni kehtinud kolmeaastase vangistuse piir viieaastase vangistusega. Eelnõu kohaselt on edaspidi alla viieaastase vanglakaristuse kustumise tähtaeg viis ning pikemate vangistuste puhul kümme aastat.

Eelnõu jõustub kolmes osas – andmete arhiivi kandmise osa jõustub selle aasta 1. juunil, üldine osa 15. juunil ning karistusandmete kustutamise tähtaegade osa 1. oktoobril 2013.

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50