Pevkur: eelmisel aastal lühenesid kohtumenetlused kohati üle 30 protsendi

Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul oli seekordne nõukogu eriline, kuna lisaks 70. korrale oli tegemist viimase Riigikohtu esimehe Märt Raski poolt juhitud nõukoguga. "Märt Raski panus Eesti õigussüsteemi arengusse nii advokaadi, Riigikogu liikme, justiitsministri kui Riigikohtu esimehena on hindamatu. Siiras tänu ja lugupidamine talle selle eest," tänas minister sügisel oma ametiaega lõpetavat Riigikohtu esimeest. Rääkides kohtupidamise sisulisest küljest, tõi minister positiivsena välja, et enamuses kohtumenetluse liikides on menetlusajad, võrreldes aasta varasemaga lühenenud. „Kõigi, nii lõppenud, kui ka veel järjekorras ootel olevate menetluste peale kokku on tsiviilasjade menetlused näiteks lühenenud 4,4%, väärteomenetlusasjad 34,1% ja kriminaalasjade menetlused pea veerandi ehk 23,4% võrra,“ lausus Pevkur.

„Kohtute sisesed töö ümberkorraldused ning juba jõustunud või planeeritavad seadusemuudatused annavad kindlasti täiendavaid võimalusi kohtumenetluste kiirendamiseks ilma kohtupidamise kvaliteeti halvendamata. Üheks praktiliseks näiteks on aasta alguses Harju maakohtus käivitatud tõhusama õigusemõistmise projekt, mille esimene etapp on käivitunud ning muudatuste esmane mõju nähtav,“ ütles justiitsminister.

Projektis osaleva Harju maakohtu esinaise Helve Särgava sõnul on aastaga oluliselt tõusnud lahendatud kohtuasjade arv. „Kui eelmise aasta esimese kolme kuuga jõudis lahendini 263 kohtuasja, siis selle aasta samal perioodil sai lahendi juba 472 kohtuasja. Võrdluseks saab öelda, et sel aastal lahendati kolme kuuga ligikaudu kaks korda rohkem asju, kui neid kohtusse saabus. Töökorraldusliku poole pealt oleme tõhustanud kohtudokumentide kättetoimetamist, analüüsinud ja korraldanud ringi kohtuistungisekretäride töö (kuivõrd enamiku kohtasjade edasilükkamine on tingitud sellest, et menetlusosalised ei ole kohtudokumente kätte saanud), suurendanud kohtuistungisekretäride rolli menetluste ettevalmistamisel ning koondanud kahe kohtumaja kantseleid üheks,“ sõnas kohtu esinaine.

„Projekti olulisim muudatus, mis peab kindlasti kaasa tooma kohtuasjade kiirema ja kvaliteetsema menetluse, oli kohtujuristi ameti loomine. Aasta alguses korraldatud konkursiga, millel osales 198 kandidaati, nimetasime ametisse 44 kohtujuristi ning teine konkurss kuulutatakse välja mai lõpus. Loodud kohtujuristi ametikoht tõstab kindlasti nii kohtumenetluse kiirust, kui ka kvaliteeti, kuna kohtujurist saab tänu oma kõrgemale kvalifikatsioonile osaleda menetluse ettevalmistamisel ning võib seejuures ka iseseisvalt teha menetlustoiminguid, nagu näiteks koostada lahendite projekte, menetleda riigi õigusabi taotlusi, menetluskulusid jne,“ iseloomustas Särgava muudatusi.