Pevkur: karistusõiguses tehtavad muudatused on viimase kümne aasta suurimad

Valitsus saatis riigikokku karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise eelnõu, millega korrastatakse karistusõigust, kõrvaldatakse kuritegude ja väärtegude kattumised ning täpsustatakse karistatavaid tegusid.

Praegu on Eestis 148 seaduses ligi 1300 kuri- või väärteokoosseisu. „Need on kahtlemata ebamõistlikult suured arvud ja paljuski just karistuste rohkuse tõttu on meil karistusõiguses üksjagu segadust. Et pilti klaarida, alustas 2011. aastal Tartu Ülikooli professori Jaan Sootaki juhtimisel tööd karistusõiguse revisjoni töörühm. Kuna Eesti karistusõigust iseloomustab ülekriminaliseerimine, oli eesmärk kehtivad seadused läbi analüüsida ja kaotada kuritegude ning väärtegude kattumised, samuti täpsustada karistatavate tegude kirjeldusi,“ tutvustas justiitsminister töörühma pandud ülesannet.

„Neist mainitud 1300 süüteost 400 paikneb karistusseadustikus ja 900 on laiali teistes seadustes. Kõik kuriteokoosseisud on kirjeldatud ühes seaduses ehk karistusseadustikus, kuid selle kõrval on meil koguni 147 seadust, milles nähakse ette vastutus väärtegude eest. Ja seejuures on tähelepanuväärne, et neist 147 seadusest ei ole umbes poolte alusel kunagi karistust määratud,“ ütles Pevkur. „Karistusregistris on kokku üle 660 000 isiku andmed, kuhu hulka on arvestatud ka kustunud karistused. Tööealisest elanikkonnast ehk isikutest vanuses 15-74 eluaastat on seega karistusregistrist läbi käinud üle 60 %,“ täpsustas minister. 

Töörühm uuris muu hulgas, kas konkreetset kuriteokoosseisu on üldse vaja (kui ei, siis kas see kaotada või muuta väärteoks), kas kuriteokoosseisu on vaja kitsendada ja kas karistusmäära tuleks muuta. „Praegu saaks isale, kes läheb naabri aeda lapse löödud pallile järele, määrata selle eest rahalise karistuse või lausa aastase vangistuse. Samamoodi saaks kehtiva seaduse alusel teoreetiliselt kriminaalkorras vastutusele võtta fooriposti maha sõitnud inimese või vanema, kes läheb 15-aastasega lapsega kinno Bondi filmi vaatama. Selliseid jaburaid näiteid on aga palju. Isikute põhiõiguste kaitseks peavad karistused olema proportsionaalsed, mistõttu karistusõiguse põhjalik ülevaatamine oli möödapääsmatu,“ selgitas minister muutmisvajadusi.

Eelnõuga muudetakse karistusseadustikus rohkemal või vähemal määral üle 200 kuriteo- või väärteokoosseisu, kehtetuks tunnistatakse 48 koosseisu ja juurde lisatakse 17 koosseisu. Väärteokoosseise tühistatakse üle 200, kokku tehakse muudatused 126 haruseaduses.

Täpsemalt saab karistusseadustiku olulisemate muudatustega tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel.

Karistusõiguse revisjoni rahastati Euroopa Liidu sotsiaalfondi vahenditest.