• A
  • +

Pevkur: kiirem kohtumenetlus ei saa tulla kvaliteedi arvel

PrintPDF Jaga

Täna Tartus toimuval kohtunike täiskogul peetud kõnes ütles justiitsminister Hanno Pevkur, et kohtumenetluste kiirus ja kvaliteet ei pruugi alati koos käia, kuid selle poole tuleks püüelda ja arvestada sealjuures, et kvaliteet ei tohi kannatada. Lahendite kvaliteedi parimaks hindajaks on ministri sõnul kohtunikkond ise.

Pevkur tõi kõnes esile, et mullu Harju maakohtus alguse saanud kohtureform, kus kohtunikke hakkasid abistama kohtujuristid, on osutunud menetluste kiirendamise seisukohalt edukaks. Harju maakohtus on tsiviilasjade keskmine menetlusaeg lühenenud 201 päevalt 160-le, menetluskulude kindlaksmääramise asjades on langus olnud aga lausa 324-lt 138 päevale, kriminaalasjade üldmenetluse näitaja oli varem 216 ja on nüüd 178. „See annab kindluse, et reformiga jätkamine Tartu piirkonnas on õigustatud. Samas ei tohi kiirem kohtuasjade menetlemine viia alla kohtulahendite kvaliteeti. Usun, et kõrgelt kvalifitseeritud juristide toomine kohtunike abistamiseks aitab tagada lisaks menetluste kiirusele ka vajaliku kvaliteedi,“ märkis minister.

Pevkur lisas, et ministeerium töötab välja lahendusi ka probleemile, kus kohtuistungite venimine ja edasilükkamine toimub menetlusosaliste tervise tõttu. „Justiitsministeerium on loonud arstidele infolehe, mis aitab neil kohtus või uurimisasutuses toimuvast paremini aru saada ja otsustada, kas patsiendi tervisehäda takistab menetlustoimingust osa võtmast või mitte. Nii loodame vähendada kurguvalu või sõrmeluumurru tõttu ärajäänud menetluste hulka,“ rääkis justiitsminister.

Üldist menetlusstatistikat kommenteerides tõi minister välja kohtunike eelmisel aastal toimunud töökoormuse kasvu nii tsiviil, väärteo- kui haldusasjade puhul, kus uusi  kohtuasju laekus võrreldes aasta varasemaga rohkem vastavalt 6%, 27% ja 4%. Uusi asju saabus kohtutesse 2013. aastal 5% vähem vaid kriminaalasjades. Lisaks maakohtutele kasvas töökoormus oluliselt ka Tallinna ringkonnakohtus.

Justiitsminister märkis ära kohtute tänavuse eelarve kasvu ligi 14%, sealhulgas  personalikulu 15,6%. „Eelarvet on suurendanud peamiselt kohtunike palgatõus ja ministeeriumi valitsemisala vahendite arvel täiendavalt eraldatud 1,1 miljonit eurot õigusemõistmise tõhustamise teise etapi elluviimiseks,“ selgitas Pevkur.

Kõnet lõpetades märkis Pevkur ära ka Harju maakohtu uue hoone valmimise ettevalmistuse. Lähiajal on Riigi Kinnisvara AS-il plaanis kuulutada välja arhitektuurikonkurss uue Tallinna kohtumaja rajamiseks. Hetkeplaanide kohaselt alustatakse ehitustöödega 2016. aastal ning maja peaks valmima vabariigi sajandaks sünnipäevaks 2018. aastal.

Lugupidamisega
Maria-Elisa Tuulik
Pressiesindaja
Justiitsministeerium
Tel: 620 8114
Mob: 5855 8441

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50