• A
  • +

Pevkur: pole mõtet kirjutada seadust, millest keegi aru ei saa

PrintPDF Jaga

Tänasel õiguskeelepäeval „Vanad mõisted uues kuues“ rääkis justiitsminister Hanno Pevkur põhjustest, miks tuleb õigusakte aeg-ajalt suures mahus korrastada, ja täpse keelekasutuse rollist selles.


Kahekümne esimest korda peetud õiguskeele päeval kirjeldas justiitsminister kodifitseerimise ehk õigusaktide süstematiseerimise olulisust õiguskeele kujunemises. „Kodifitseerimise ja muu õigusloome käigus peavad juristid mõistma, et seaduse tekst peab olema mõistetav mitte ainult juristidele vaid eelkõige arusaadav igale lugejale,“ selgitas Pevkur. „Kodifitseerimine on üks võimalus, mille abil saab kehtivat õigust inimestele arusaadavamaks teha, kuna erinevates seadustes olnud regulatsioonid koondatakse ühte seadustikku, kust igaüks vajamineva senisest lihtsamini üles leiab. Küll on kodifitseerimisel ülioluline just kasutatav õiguskeel. Pole mõtet kirjutada seadust, millest keegi aru ei saa," täiendas justiitsminister.

Seesuguseid kodifitseerimisprojekte on viimastel aastatel Euroopa Sotsiaalfondi toel ette võetud seitsmes valdkonnas: ehitus-planeerimisõigus, intellektuaalse omandi õigus, karistusõigus, keskkonnaõigus, majandushaldusõigus, sotsiaalõigus ja väärteomenetlus.

Minister rõhutas, et iga sellise korrastamise lahutamatu osa on ka töö seadustes kasutatavate terminitega. „Korrastamise käigus vaadatakse üle senistes seadustes kasutatavad terminid ja hinnatakse, kas nende väljendatavate mõistete maht on muutunud. Kui viime terminite sisu tegelikkusega kooskõlla, siis täidame ka hea õigusloome nõuet, et termin peab väljendama tähistatavat mõistet täpselt ja täielikult ning tagama, et ettekirjutust mõistetakse just nii, nagu selle sõnastamisel silmas peeti.“

Õiguskeelepäev sai alguse 26. oktoobril 1995. aastal ning toimus algul kaks korda aastas. Esimesel õiguskeelepäeval kiitsid osalenud heaks soovitused, milles rõhutati vajadust taotleda seadustekstide täpsust ja üldarusaadavust ning tehti ettepanekuid selle saavutamiseks. Paljud toonased ettepanekud on edukalt rakendunud. Näiteks soovitati valitsusel teha kõigile soovijaile kättesaadavaks bülletään Õiguskeel ehk nüüdne ajakiri Õiguskeel, mille huviline leiab justiitsministeeriumi võrgukodus aadressil www.just.ee/23345.

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50