• A
  • +

Pevkur: vanglast vabanenuid peaks rohkem kriminaalhooldusele suunama

PrintPDF Jaga

Justiitsministeeriumis valmis ennetähtaegse vabastamise regulatsiooni ja praktika analüüs, mille tulemusena selgus, et ennetähtaegselt vanglast vabanemise süsteemi saab praegusest paremini kasutada eelkõige eesmärgiga rohkem inimesi kriminaalhooldusele suunata.

Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on karistussüsteemi eesmärk inimest mõjutada nii, et ta tulevikus saaks oma eluga hakkama ilma kuritegusid toime panemata. „Läbi kriminaalhooldajate töö, mis aitab vanglast vabanenutel vabaduses paremini hakkama saada, on võimalik saavutada inimeste turvalisuse ja kuritegevuse vähendamise aspektist märksa paremaid tulemusi kui vangistusega. Kriminaalhooldussüsteem sai mõne nädala eest 15 aastaseks, on aeg seda süsteemi rohkem usaldama hakata,“ lisas minister.

Analüüsist selgus, et kui 2006. aastal vabanes vanglast ennetähtaegselt kriminaalhooldusele 27% kinnipeetavatest, siis muudatuse mõjul kasvas see osakaal 48 protsendini 2007. aastal ning 40 protsendini 2008. aastal. Viimase nelja aastaga aga on menetluspraktika muutunud ning ennetähtaegselt vabastatute osakaal on püsinud 20-21 protsendi juures. Justiitsministri sõnul oli seadusemuudatuse mõju seega vaid lühiajaline ning riik seisab täna samade probleemide ees kui kuus aastat tagasi. „Vanglast kriminaalhooldusele vabanenud inimeste retsidiivsus on kaks kuni viis korda madalam kui neil, kes oma karistuse vanglas lõpuni ära kannavad. Retsidiivsuse statistika näitab selgelt, et kuritegusid toimepannud inimeste karistusaja lõpuni vanglas hoidmine ning vabastamine ilma igasuguse toe ja järelevalveta, ei tasu ühiskonnale ära, vaid tegelikult tekitab kuritegevust juurde,“ ütles minister.

Kuigi mitmetes Euroopa riikides kehtib automaatne vanglast ennetähtaegse vabastamise süsteem, ei ole Eesti selle laialdaseks kasutuselevõtuks justiitsministri sõnul veel valmis. „Ma usun, et kohtu autoriteet mängib vabastamise otsustamisel olulist rolli ning me peame seda väärtustama, samas tuleb meil teha tööd selle nimel saadaks aru, et ennetähtaegse vabastamise mittekasutamine toob sageli ühiskonnale kaasa negatiivsemad tagajärjed,“ selgitas minister.

Justiitsministri sõnul on analüüsi tulemustega tutvunud kuriteoennetuse nõukogu ning karistusõiguse revisjoni töös osalevad eksperdid ning põhimõtteline heakskiit on antud ennetähtaegse vabastamise süsteemi paindlikumaks muutmisele ning alaealistele eritingimuste loomisele. „2007. aasta seadusemuudatus aitas Eestis vangide arvu vähendada enam kui 700 kinnipeetava võrra, toomata kaasa täiendavat kuritegevust ning tegelikult panustades kuritegude arvu langusesse. Nüüd me peame olema valmis astuma järgmist sammu,“ ütles minister.

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50