• A
  • +

Põhiseaduse asjatundjate kogu tegevusaruanne pakub vastuseid Eesti riikluse kindlustamiseks tulevikus

PrintPDF Jaga

1.02.2019. Valminud põhiseaduse asjatundjate kogu tegevusaruanne annab ülevaate võimalikest tulevastest kaalumist väärivatest riigiõiguslikest täiendusest Eesti põhiseaduses. 

„Moodustasin põhiseaduse juurde asjatundjate kogu 2016. aastal ja seda selleks, et tugevdada põhiseadust ja selle kultuuri. Lähtekohaks oli välja selgitada põhiseaduses muutmist ja täiendamist vajavad küsimused ja seda põhimõttel, et Eesti riikluse eesmärke ja aluspõhimõtteid ei muudeta,“ märkis justiitsminister Urmas Reinsalu.

Asjatundjate kogu jagas käsitlemist vajavad riigiõiguslikud teemad seitsmesse suurde valdkonda: Euroopa Liit ja suveräänsus, riigikaitse ja NATO, riigikorraldusõigus, kohtud, kohalik omavalitsus, demokraatia rakendamine ning põhiõigused ja vabadused.

Igale valdkonnale määrati raportöör, kelle ülesandeks oli esitada oma vaade koos konkreetsete ettepanekutega. Valdkondade raportöörideks olid Madis Ernits, Märt Rask, Rait Maruste, Priit Pikamäe, Jüri Adams, Allar Jõks ja Uno Lõhmus. Raportööride ettepanekud lähtuvad nende vaatest lahendamist vajavatele küsimustele ning ei peegelda asjatundjate kogu kui terviku seisukohta.

Reinsalu sõnul kerkisid raportööride poolt üles järgnevad põhimõttelised seisukohad:
1) Eesti põhiseaduse aluspõhimõtted peavad jääma muutmatuks;
2) Oluline on demokraatia laiendamine uute võimaluste kaudu;
3) Eesti inimestel on vaja uusi põhiõigusi ja põhiõiguste kaitset;
4) Riigikaitse korraldus peab põhiseaduses olema tõhusam.

Raportööride seisukohtade alusel valis justiitsministeerium välja võimalikud arutelu väärivad täiendused põhiseadusele. „Muudatusettepanekute kataloog on mahukas – see sisaldab 62 ettepanekut. Raportis leiab ettepanekuid alates põhiõiguste kataloogi laiendamisest, lõpetades presidendi, õiguskantsleri ja riigikontrolöri ametiaja muutmisega ühekordseks 7-aastaseks perioodiks. Ühtlasi on ettepanek sätestada põhiseaduses riigikaitse aluspõhimõte ja määratleda riigikaitse rahvusvahelise koostöö alused,“ toob justiitsminister mõned näited tehtud ettepanekutest.

„Ütlen selgelt, et raporti mõte on anda riigiõiguslik kaugvaade selleks, et osundada probleemidele ja arengutele, millega Eesti tulevikus silmitsi seisab. Seega loodan viljakale riigiõiguslikule arutelule ja soovin edu nii tulevasele riigikogule kui ka riigiõiguslikule avalikkusele põhiseaduse mõtestamisel,“ ütles Reinsalu.

Põhiseaduse asjatundjate kogu raporti koostamisel oli üheks sisendiks ka 20 aastat tagasi endise justiitsministri Paul Varuli juhitud põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni koostatud raport. Toona aga polnud Eesti veel Euroopa Liidu ega NATO liige, samuti ei olnud välja kujunenud asjakohast kohtupraktikat.

Põhiseaduse asjatundjate kogu raporti leiab siit.

Viimati uuendatud: 08.02.2019 - 07:50