• A
  • +

Reinsalu: krediitkaardi ja virtuaalrahaga seotud pettuste vastast võitlus tuleb tõhustada

PrintPDF Jaga

9.03.2018 Täna Brüsselis toimunud justiitsministrite kohtumisel saavutati läbimurre mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimiste vastase võitluse direktiivi eelnõu osas.

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul kasutame igapäevastes tehingutes üha vähem nö tavalist raha ja enamik maksab oma igapäevaste ostude eest pangakaardiga ning piiriüleste teenuste eest (näiteks lennureisid, hotellimajutus) makstakse pea eranditult krediitkaardiga. „Mittesularahaliste maksevahendite kasutamine on muutunud igapäevaseks, aga samamoodi on ka kurjategijad kolinud virtuaalmaailma. On vältimatu, et astume sellise kuritegevuse vastu tõhusate karistusmeetmega, vastasel juhul on sellisel kuritegevusel potentsiaali juba aastaks 2020 mitmekordistuda. Ainuüksi Euroopa lennundussektor kaotab krediitkaardipettuste tõttu hinnanguliselt üle miljardi euro aastas. Täna nõukogus saavutatud kokkuleppe on seetõttu väga tervitatav,“ märkis Reinsalu.

Mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimiste vastases võitluses peab Eesti vajalikuks tehnoloogianeutraalset lähenemist ja leiab, et tahtlikud mittesularahaliste maksevahenditega (nt krediitkaardid ja krüptoraha) sooritatud pettused peavad olema karistatavad. Eesti karistusseadustik võimaldab juba praegu sarnaseid tegusid karistada, mistõttu on hilisemad muudatused karistusseadustikus pigem väikesed.

Ühtlasi soovis eesistuja pidada poliitilist mõttevahetust e-tõendite teemal. Eesti ootab sarnaselt enamiku liikmesriikidega e-tõendite algatust juba eelmise aasta lõpus, kuid selle valmimine on keerulise reguleerimisvaldkonna ja vastandlike huvide tõttu korduvalt edasi lükkunud. Eesti hinnangul on e-tõendid karistuspoliitika valdkonna üks prioriteetsemaid Euroopa Liidu algatusi 2018. aastal. „Me peame oluliseks, et põhifookus oleks juurdepääsul elektroonilistele tõenditele küberruumis, otsekoostööl rahvusvaheliste teenusepakkujatega, nt Google ja Microsoft, ning rahvusvahelise õigusabi lihtsustamisel e-tõendite taotlemisel ja edastamisel. Arvestades enamiku suuremate rahvusvaheliste teenusepakkujate ning ka andmete asukohta ja paralleelselt toimuvaid rahvusvahelisi arenguid, tuleb Euroopa Liidu liikmesriikide ühtseks kiireks tegutsemiseks oluliseks pidada ka koostöö tõhustamist USAga,“ sõnas Urmas Reinsalu. Minister rõhutas, et juba 2017. aastal alustas Euroopa Nõukogus nende küsimuste lahendamiseks küberkuritegevuse-vastase konventsiooni lisaprotokolli väljatöötamist.

Lisaks toimus arutelu nn Brüssel IIa määruse üle, millega reguleeritakse piiriülest kohtualluvust ning lahendite tunnustamist ja täitmist erinevates perekonnaasjades, näiteks abieluasjad, vanemlik vastutus, tsiviilõiguslikud „lapseröövid“. Kõik ministrid nõustusid, et vastava määruse kohastele keskasutustele on vaja tagada piisavad finants- ja inimressursid. Keskasutuste roll on väga oluline ja nad peavad saama oma ülesandeid kvaliteetselt täita arvestades muu hulgas üha kasvavat töökoormust. Sealjuures toodi välja võimalusi selle saavutamiseks nii määruses kui ka erinevate koostöövormide kaudu. Eestis täidab keskasutuse ülesandeid justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talitus.

Kohtumisel jagas Euroopa Komisjon ka teavet Euroopa Prokuratuuri käivitamiseks tehtavate ettevalmistuste kohta. Eesti soov on, et ettevalmistused toimuks võimalikult läbipaistvalt, kaasates kõiki osalevaid liikmesriike.

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50