Riigi määruste revisjon aitab tõmmata pidurit bürokraatiale
Justiits- ja Digiministeerium vaatas üle kõik seaduste alusel välja antud määrused, mida on 1. mai 2025 seisuga üle nelja tuhande. Määruseid annavad kas valitsus või ministrid seaduste rakendamiseks ja täitmise täpsustamiseks.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul on määruste revisjoni eesmärk bürokraatia vähendamine ettevõtetele ja inimestele. „Selgus, et 313 määrust reguleerivad küsimusi, mida pole enam olemas ja need tuleks seega kohe tühistada. Lisaks tuli välja, et paljude määrustega nõutakse inimestelt või ettevõtetelt topelt andmeid või on aetud erinevate määrustega toetuste küsimine nii keeruliseks, et selles rägastikus ei olegi võimalik mõistlikult asju ajada,’’ sõnas Pakosta.
Pakosta tegi ka ühe olulise muudatuse Riigi Teatajas endas. Nüüd on kõikidel inimestel võimalik Riigi Teatajas vaadata, milline minister praegu ühe või teise määruse eest vastutab. ,,Määruste revisjoni käigus selgus ootamatult, et osadele määrustele tuli õiget peremeest lausa taga otsida. Mitmete riiklike ümberkorralduste käigus olid osad määrused mitme tooli vahele kukkunud,“ märkis Liisa Pakosta.
Inimeste ja ettevõtete jaoks annab määruste revisjon tulemuse, et igapäevaelu lihtsustub. Väheneb aruandluskohustus, paberil aruanded asendatakse elektroonilise vormiga ning topeltandmete esitamise nõuded kaovad. Loa- ja menetlusprotsessid muutuvad kiiremaks ja kasutajasõbralikumaks, toetuste saamise tingimused muutuvad paindlikumaks ning riik küsib kodanikelt ja ettevõtetelt vähem andmeid, mida juba kord kogutud. Lõppeesmärk on lihtne: et suhtlemine riigiga oleks vähem koormav ja rohkem inimest toetav.
Revisjon viidi läbi kolmes etapis. Kõigepealt korrastati määrused Riigi Teatajas, eemaldades sisuliselt juba ammendunud või kehtivuse kaotanud määrused. Teiseks vaadati ministeeriumide tasandil üle kõik kehtivad määrused, et tuvastada inimestele, ettevõtetele ja ühingutele üleliigselt koormavad regulatsioonid. Kolmandaks on käimas sisebürokraatia revisjon, kus hinnatakse, milliseid ametkondade vahelisi protsesse ja reegleid oleks võimalik lihtsustada.
Selle töö tulemusena tuvastati 313 määrust, mille revideerimisel on võimalik vähendada bürokraatiat. Lisaks leiti 248 määrust, mis tunnistatakse kehtetuks muudel põhjustel, näiteks seetõttu, et seaduses seisev volitus niisuguse määruse kehtestamiseks on aegunud. Kokku on praeguse seisuga 561 määrust, mis vajavad muutmist või kehtetuks tunnistamist.
See tähendab, et 14 protsenti kõigist Eesti määrustest kas muudetakse lihtsamaks või kaovad nad sootuks. Ministeeriumid viivad muudatused ellu järk-järgult tänavu aasta lõpuks, kaasates seejuures huvirühmi ja eksperte.
