• A
  • +

Riigiasutuste ja inimeste suhtlus kolib internetti

PrintPDF Jaga

31.08.2017. Valitsus kiitis täna heaks haldusmenetluse jt seaduste muutmise eelnõu, mis lihtsustab inimeste suhtlust haldusorganitega, vähendab haldusorganite töökoormust, suurendab õigusselgust ja võimaldab kokku hoida riigi raha. 

„Suurima muudatusena võrdsustab eelnõu dokumentide elektroonilise kättetoimetamise posti teel kättetoimetamisega ja annab selguse seni vaidlusi tekitanud küsimuses, millal saab lugeda haldusakti selle saajale kättetoimetatuks,“ märkis justiitsminister Urmas Reinsalu.

Reinsalu märkis, et kui haldusorgan teeb isiku õigusi piirava haldusakti, peab isikul olema võimalus selle sisuga tutvuda ja soovi korral vaidlustada. „Kehtiv haldusmenetluse seadus on jäänud ajale jalgu, lubades dokumentide elektroonilist kättetoimetamist vaid juhul, kui haldusakti saaja selleks nõusoleku annab. Seetõttu toimub kättetoimetamine põhiliselt posti teel isiku elu- või asukoha aadressil, mis kindlasti ei vasta meie ühiskonna arengule ega säästa loodust ja raha,“ nentis minister.

Eelnõu põhjal saab haldusorgan edaspidi otsustada, kas saadab dokumendid elektrooniliselt (muu hulgas läbi infosüsteemi) või posti teel.

Eelnõu täpsustab hetke, mil dokument loetakse kättetoimetatuks. Praegu on elektroonilise kättetoimetamise hetk kujunenud kohtupraktika alusel. Riigikohus on sedastanud, et dokumente ei saa pidada kättetoimetatuks pelgalt nende saatmisega, kuna see võib kaasa tuua olukorra, kus isiku jaoks tulenevad õiguslikud tagajärjed haldusaktist, mille tegelikust sisust ta ei ole üldse teadlik. Vaidluste korral tuleb haldusorganil tõendada, et isik on dokumendid kätte saanud.

Eelnõu järgi loetakse dokument elektrooniliselt kättetoimetatuks, kui infosüsteem on registreerinud selle vastuvõtmise või adressaat on kinnitanud akti kättesaamist. Elektroonilise kättetoimetamise võimatuse korral võib haldusorgan avaldada dokumendi resolutiivosa üleriigilise levikuga ajalehes või seadusega ettenähtud juhtudel Ametlikes Teadaannetes, kui puuduvad andmed menetlusosalise elektronposti aadressi kohta ja dokumenti ei ole ka muul viisil, näiteks posti teel võimalik kätte toimetada. Posti teel saadetud dokumentide kättesaamist peab haldusorgan ka edaspidi tõendama.

Erisused kättetoimetamisel on sätestatud avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ja teatud ametite esindajate nagu advokaatide, notarite, kohtutäiturite jne puhul. Äriühingutele loetakse dokumendid kättetoimetatuks, kui need on saadetud äriregistrisse kantud e-maili aadressil. Ka advokaatide, notarite, audiitorite, kohtutäiturite, pankrotihaldurite, patendivolinike ja vandetõlkide puhul loetakse dokument kättetoimetatuks, kui see on saadetud nende meiliaadressil, mis on kantud äriregistrisse. Nimetatud erisus ei laiene sihtasutustele ega mittetulundusühingutele.

Kui isikut esindab suhtluses haldusorganiga tema määratud esindaja, näiteks advokaat, toimetatakse haldusakt esmajoones kätte esindajale.

Seadus on kavandatud jõustuma 1. veebruaril 2018. 

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50