• A
  • +

Riigikogu võttis vastu karistusseadustiku muudatused

PrintPDF Jaga

Riigikogu võttis täna vastu karistusseadustiku muudatused, millega osa kergematest rikkumistest muutub väärtegudeks või pole enam karistatavad, samas on näiteks sisse toodud perevägivalla mõiste ja selle eest ette nähtud karmim karistus.

Kuna Eesti karistusõigust iseloomustab ülekriminaliseerimine, on seaduseelnõu eesmärk kaotada kuritegude ning väärtegude kattumised, täpsustada karistatavate tegude kirjeldusi ja pakkuda täiendavaid võimalusi inimeste mõjutamiseks õiguskuulekale teele kui kriminaalkaristus.

Eelnõuga muudetakse karistusseadustikus rohkemal või vähemal määral üle 200 kuriteo- või väärteokoosseisu, kehtetuks tunnistatakse 47 koosseisu ja juurde lisatakse 20 koosseisu. Väärteokoosseise tühistatakse üle 200, kokku tehakse muudatused 128 haruseaduses.

Üks oluline näide dekriminaliseerimisest on varavastaste väärtegude ja kuritegude vahelise rahalise piiri tõstmine 64 eurolt 200-le. See tähendab, et näiteks vargus on kuritegu siis, kui varastatu väärtus ületab 200 euro piiri. Justiitsminister Andres Anvelti sõnul on selle muudatuse juures tähtis teada, et karistuse sisu suuremas osas ei muutu, sõltumata sellest, kas tegemist on väärteo või kuriteoga.

„Küll aga järgneb väärteo korras karistus märksa kiiremini kui rikkumise kuriteona menetlemise puhul. Samuti on sellisel juhul politseil ja prokuratuuril võimalik pöörata rohkem tähelepanu raskemate kuritegude avastamisele ja menetlemisele,“ selgitas justiitsminister Andres Anvelt.

Teiseks välja toomist väärivaks näiteks on ministri hinnangul see, et esimest korda on eraldi mõistena välja toodud perevägivald ehk lähi- või sõltuvussuhtes toime pandud vägivalla eest on ette nähtud karmim karistus. „Lapsepõlves kogetud vägivald jätab inimese edasisele elule alatiseks jälje ja sellepärast oli minu jaoks väga tähtis, et raskendavaks asjaoluks oleks ka lapse juuresolekul toime pandud vägivald. Mul on hea meel, et see punkt seadusesse sisse sai kirjutatud,“ ütles Anvelt.

„Karmimad karistused on tulevikus ette nähtud ka näiteks dopingu kasutamisele kallutamise eest. Kui seni sai dopingukuritegude eest karistada vaid rahalise karistusega, siis edaspidi saab kohus mõista ka vangistuse. Kui tegu on toime pandud korduvalt või alaealise suhtes, siis on karistusena ette nähtud kuni 3-aastane vangistus,“ lisas justiitsminister.

Muudatused on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2015.

Tööd karistusseadustiku revisjoniga alustas Tartu Ülikooli professori Jaan Sootaki juhitud töörühm 2011. aastal. Karistusõiguse kodifitseerimine toimus Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ programmi „Parema õigusloome arendamine“ raames.
 

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50