Riigikogu võttis vastu keemilise kastreerimise eelnõu
Justiitsminister Kristen Michali sõnul loodi eelnõuga selge alus, kuidas kasutada kompleksravi seksuaalkurjategijate, eeskätt just pedofiilide ohutuks muutmisel.
„Uuringud näitavad, et sellistel kurjategijatel on tihti vaimse tervisega seotud probleemid, mis taoliste tegude toimepanemist põhjustavad. See tähendab, et peale oma karistuse ärakandmist on suur tõenäosus, et nad võivad sooritada uusi kuritegusid. Ravi hakatakse kohaldama ennetähtaegse vabanemise eeltingimusena või vangistuse osalise asendamisena raviga. Mõlemal juhul peab inimesele olema karistuseks määratud 6-kuuline kuni 2-aastane vangistus. Ravi määratakse samas pikkusega 18 kuud kuni 3 aastat,“ sõnas Michal.
„Seksuaalkurjategijate ravi kohaldamine hakkab toimima sarnaselt narkomaanide sõltuvusraviga, kus tingimuseks on süüdimõistetu enda nõusolek ja ravi minimaalseks pikkuseks on 18 kuud, kuna lühem raviperiood ei anna soovitud tulemusi. Kui süüdimõistetu jätab ravi pooleli, pööratakse täitmisele talle mõistetud vanglakaristus,“ sõnas minister.
Kristen Michali sõnul on iga samm, mis aitab ära hoida uusi seksuaalkuritegusid ja kaitsta eeskätt lapsi seksuaalkurjategijate eest, väga tähtis. „Eriti puudutab keemiline kastreerimine just laste vastu toime pandud kuritegusid, kuna pedofiilid on üks selle eelnõu põhilisi sihtmärke. Rahvusvaheline kogemus on näidanud, et just kompleksravi, mille üheks osaks on populaarteaduslikult öeldes seksuaalkurjategijate keemiline kastreerimine, annab selliste kurjategijate tulevaste kuritegude ärahoidmiseks häid tulemusi. Karistuse ja ravi kombineerimine tagab seksuaalkurjategijate üle pikema ja parema kontrolli ning usun, et iga euro, mis selleks kulub on asja ette läinud,“ ütles justiitsminister.
Ravi seisneb isiku allutamises statsionaarsele või ambulatoorsele ravile, mille eesmärk on isikul kuriteo toimepanemise põhjuseks olnud psüühikahäire ravimine või selle kontrolli all hoidmine. Ravi kohaldamise eelduseks on süüdimõistetu enda nõusolek.
Ravi kohaldamise otsustab kohus, kes vastava ettepaneku tegemisel kaalub nii kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, aga samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib talle kaasa tuua ravi kohaldamine.
Justiitsministeeriumi poolt viidi 2009. aastal läbi analüüs, kus uuriti seksuaalkurjategijate kohtlemist ja ravivõimalusi ning vaadati ka rahvusvahelist praktikat selles vallas. Näiteks on seksuaalkurjategijatele mõeldud psühhosotsiaalsed programmid kasutusel mitmetes Euroopa ja Põhja-Ameerika riikides ning lisaks on ravimitega ravimise võimalused muuhulgas olemas Taanis, Austrias, Saksamaal, Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. Ettepaneku kehtestada seksuaalkurjategijatele ravimitega ravi on hiljuti teinud ka Soome.
Lastevastaste seksuaalkuritegude ennetamine on üks kriminaalpoliitilisi prioriteete, mida on väljendatud mitmes strateegilises dokumendis, näiteks 2005. aastal siseministri ja justiitsministri poolt vastu võetud Laulasmaa deklaratsioonis, kriminaalpoliitika arengusuundades aastani 2018 ning Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud vägivalla vähendamise arengukavas aastateks 2010–2014.
„Tunnustan meie partnereid Riigikogus, kes selle olulise eelnõuga hoolikalt tööd tegid ning neid kes panustasid ja panustavad ka tulevikus kompleksravi ehk keemilise kastreerimise korraldamisse nõu ja jõuga – Eesti Psühhiaatrite Seltsi ja sotsiaalministeeriumi,“ märkis justiitsminister Kristen Michal.
Eelnõu loomisel saadeti see arvamuse avaldamiseks ka järgmistele asutustele ja organisatsioonidele: Riigiprokuratuur, Eesti Advokatuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Eesti Akadeemiline Seksuoloogia Selts, Tervise Arengu Instituut, Eesti Lastekaitse Liit, Tartu Laste Tugikeskus ja Eesti Seksuaaltervise Liit.