Skip to content
Allikas: Justiitsministeerium

Riigikogu võttis vastu punamonumentide eemaldamise lõpuleviimist võimaldava eelnõu

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu ehitusseadustiku muudatused, millega luuakse alus punamonumentide ja ehitistel olevate okupatsioonivõimu toetavate osade eemaldamiseks. Ühtlasi võimaldab uus regulatsioon ennetada sobimatute rajatiste püstitamist tulevikus. 

Justiitsminister Lea Danilson-Järgi sõnul on riigikogu heakskiidu saanud eelnõu näol tegemist Eesti jaoks väga olulise muudatusega. „Antud eelnõu võimaldab lõpuks ometi ajaloolise tõe maksma panna ning okupatsiooni õigustavate monumentide eemaldamise avalikust ruumist lõpule viia. Kõige rohkem on seda oodanud muidugi okupatsioonivõimu ohvrid ja nende järeltulijad, aga oluline on see kahtlemata riigile tervikuna, eriti arvestades Venemaa jätkuvat agressioonisõda Ukrainas,“ rääkis justiitsminister Lea Danilson-Järg.

Ehitusseadustiku muudatused pakuvad kohalikele omavalitsustele selgesõnalist tuge sobimatute monumentide ja sümboolika eemaldamiseks. Terviklik õigusraamistik sätestab, millised ehitised on keelatud, näeb ette järelevalve ning toetab võimalike vaidluste lahendamist. Lisanduv säte näeb ette, et hoone avalikult nähtav osa, samuti avalikult eksponeeritud monument, skulptuur, ausammas või muu taoline rajatis, ei tohi olla vaenu õhutav ega toetada või õigustada okupatsioonirežiimi, agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemist. Vastavasisulist õigusnormi ehitusseadustikus varasemalt ei olnud, kuid vaenu õhutamine oli ka varasemalt karistusseadustiku alusel keelatud.

„Riigikogu menetluses pikendati uue nõudega kooskõlla viimiseks seatud üleminekuperioodi kolmelt kuult kuuele. See tähendab, et poole aasta jooksul muudatuste jõustumisest peavad rajatised ja muud ehitised olema ehitusseadustikku lisandunud nõuetega kooskõlla viidud. Riiklikku järelevalvet ehitusseadustiku nõuete järgimise üle teostavad kohalikud omavalitsused. Seega, kui omanik ei tegutse, on kohaliku omavalitsuse ülesandeks korraldada piirkonnas asuvate ehitiste nõuetega kooskõlla viimine või teisaldamine, võttes arvesse iga üksikjuhtumi eripära“ selgitas justiitsminister. 

„Uue nõude lisamine seadusesse ei tähenda aga, et kõik okupatsiooniaegseid sümboleid kandvad monumendid või hoone osad kuuluksid automaatselt eemaldamisele. Igasugune lammutamine on absoluutselt viimane abinõu ja kindlasti ei ole eesmärk tegeleda iga üksiku Eestis leiduva viisnurgaga. Kui aga hoonel on sümbolid, mille puhul leitakse, et need on uue nõudega vastuolus, siis tuleb otsustada, kas need sümbolid saab kinni katta või tuleb need eemaldada. Muinsuskaitse all olevate objektide puhul peab kavandatavad tööd eelnevalt kooskõlastama muinsuskaitseametiga,“ sõnas Danilson-Järg ning lisas, et ühtlasi annavad muudatused omavalitsustele õigusliku aluse sobimatute rajatiste püstitamise ennetamiseks tulevikus. 

Riik, kohalikud omavalitsused ja eraomanikud saavad lähtuda riigikantselei juures töötanud komisjoni ettepanekutest monumentide nõuetele vastavuse osas, aga kui on vajalik täiendavalt hinnata, kas hoone avalikult nähtav osa või rajatis on uue nõudega kooskõlas, saab pöörduda loodava valitsuskomisjoni poole. “Punamonumentidega ja muu sobimatu sümboolikaga seotud võimalikke vaidlusi lahendama asuvasse valitsuskomisjoni hakkavad eeldatavasti kuuluma ministrid igast valitsuserakonnast ning eelnõust tulenevalt ka muinsuskaitseameti esindaja. Samuti hakkavad sinna kuuluma eksperdid nii julgeoleku- kui kultuurivaldkonnast, kuid kes täpselt, see tuleb alles arutamisele ja otsustamisele Vabariigi Valitsuse poolt,“ märkis justiitsminister.

Justiitsminister sõnas, et hoonete ja rajatiste ehitusseadustiku nõuetega kooskõlla viimise üle ehitusjärelevalve tegemisega kaasnevate kulude katmiseks on omavalitsustel eelarves juba praegu ette nähtud vastavad vahendid. „Kui aga mõnel konkreetsel üksikjuhtumil kaasnev kulu osutub omavalitsuse jaoks liiga koormavaks, näiteks on mõne objekti puhul tööde maksumus väga suur, siis on omavalitsustel võimalik küsida kulude hüvitamist riigieelarvest. Selleks on Vabariigi Valitsus otsustanud eraldada oma reservist täiendavaid vahendeid,“ lisas ta.

Seaduse muudatused on planeeritud jõustuma üldises korras.