Skip to content
Allikas: Justiitsministeerium

Riigikogus vastu võetud seadus aitab kriminaalasjade kohtumenetlusi kiirendada

Täna Riigikogus kolmandal lugemisel vastu võetud seadus annab kohtunikele selgema aluse viivitusteta ja tõhusa menetluse tagamiseks. Eeskätt puudutavad muudatused kriminaalasjade kohtumenetluse kiirendamist.

„Kohus peab hoolitsema selle eest, et järgitaks ausa kohtumenetluse põhimõtteid ning menetlusosaliste õigused oleksid kaitstud. Seejuures ei tohi kohut eksitada ega menetlusõigusi kuritarvitada. Antud muudatused annavad kohtunikele selgema aluse menetluse tõhusaks korraldamiseks ning lahendavad mitu praktikas ette tulnud kitsaskohta. Muudatused aitavad kohtumenetlust kiiremaks ja tõhusamaks muuta, mis on oluline kõigile menetluse osapooltele,“ sõnas justiitsminister Lea Danilson-Järg.   Vastu võetud seadus täpsustab kohtuniku menetluslikke hoobasid, näiteks tingimusi kirjalike seisukohtade nõudmisel. Muudatuste järgi võivad kohtunikud lahendada edaspidi korralduslikke ja menetluslikke küsimusi ka istungit pidamata, kui eelnevalt on pooltele antud võimalus avaldada oma seisukohti. Samuti aitavad muudatused seada kohtunikul ajapiiranguid tõendite ja seisukohtade esitamiseks, kui on kahtlus, et protsessi osaline venitab menetlust tahtlikult. Edaspidi on võimalik menetlusaega kokku hoida ka seeläbi, et kohus ei pea üle kuulama tunnistajat, kelle kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamisega on nõus nii prokuratuur kui ka kaitsja. Muudatused võimaldavad kollegiaalse kohtukoosseisu korral lahendada korralduslikke küsimusi kohtunikul ainuisikuliselt.   Tsiviilkohtumenetluse eeskujul on kohtul edaspidi õigus kriminaalasja kohtumenetlusega jätkata, kui menetluse käigus on esitatud ilmselgelt põhjendamatu taandamistaotlus. Veel võimaldatakse kohtul esitada vahistamismääruse kirjalikud põhjendused 48 tunni jooksul alates määruse tegemisest, et anda aega põhjalike selgituste kirjutamiseks.

Kohtueelses menetluses ressursi kokku hoidmiseks võib uurimisasutus või prokuratuur edaspidi kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates põhjenduse esitamata jätta. Seejuures on kuriteoteate esitajal, kui ta siiski soovib saada menetluse alustamata jätmise põhjendusi kirjalikult, õigus kümne päeva jooksul alates teate kättesaamisest vastav taotlus esitada. Seejärel peab prokuratuur või uurimisasutus ka kirjalikud põhjendused esitama.   Muudatustega pikeneb apellatsioonitähtaeg seniselt 15 päevalt 30 päevani. Tähtaja pikenemine on vajalik, et kaitseõigus oleks senisest tõhusam.   Täna vastu võetud seadus jõustub 1. mail 2023. Tutvu seaduseelnõu menetlusega siin.