Riigikokku jõudnud seadusemuudatus parandab oluliselt sidevõrkude rajamist
* Kaob vajadus erinevate taristute rajamisel maad iga kord uuesti üles kaevata
* Kaablitorud peavad hakkama mahutama ka konkurentide kaableid
* Riigiasutustel ja kohalikel omavalitsustel tekib kohustus lubada saatjate antennide paigutamist oma ehitistele
Riigikogus läbis täna esimese lugemise Justiits- ja digiministeeriumis valminud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis parandab jõustumisel oluliselt konkurentsiolukorda sidevõrkude rajamisel.
Eelnõu on otseselt seotud valitsuse tegevusprogrammiga, mille punktid 173 ja 174 räägivad uute nõuete ja juurdepääsutingimuste kehtestamisest sidevõrkude projekteerimisele ja ehitamisele.
Peamisi uuendusi on kolm.
Esiteks, seaduse alusel kehtestatavas ministri määruses kehtestatakse nõuded kaablikõritoru läbimõõdule – see peab olema nii suur, et mahutaks vähemalt viie sideettevõtja kaableid. Nii välistatakse tulevikus seni tavapärane praktika, kus sideettevõtjad on pannud uusarendustes maasse ainult enda sidekaabli ilma kaablikõritoru paigaldamata. Sellega on võetud konkurentidelt võimalus oma teenuseid pakkuda ning klientidelt võimalus valida erinevate teenuseosutajate vahel.
Teiseks, tehakse ehitisregistri arenduste tulemusel 2026. aasta maist sideettevõtetele kättesaadavaks kõikide uute kavandatavate taristuprojektide andmed koos prognoositava projekti valmimise tähtajaga – olgu neiks hooned, ehitised või erinevad võrgud. Täna selline info ehitisregistris puudub. Nii avaneb ettevõtetel võimalus mistahes taristu projekteerimise staadiumis liituda kavandatava projektiga ja rajada sinna ka sideühendus.
Erinevate taristute koosehitamisega vähenevad ehitustööde kulud. Näiteks saavad sideettevõtjad kaugkütte- või veetrassi ehituse käigus panna nende kõrvale sidekaableid. Kui sideettevõtetele on nähtav prognoositav ehitusaeg ühele trassile, on võimalik kõrvaltrassi valdajal oma ehitustööd ajastada samale ajale ning jääb ära korduvalt sama piirkonna lahtikaevamine ning kaevamise kulusid on võimalik ühiselt jagada.
Võrguvaldajatel tekib kohustus esitada Ehitisregistrile järgmist miinimumteavet kavandatavate ehitustööde kohta:
tööde geoviidetega asukoht ja liik;
asjaomase füüsilise taristu elemendid;
tööde eeldatav alguskuupäev ja kestus;
prognoositav kuupäev lõpliku projekti esitamiseks loa andmisega tegelevatele pädevatele asutustele, kui see on asjakohane;
kontaktpunkt.
Arendajad ja ehitajad on kohustatud eelnõu kohaselt pidama läbirääkimisi sideettevõtjatega ehitustööde ühiseks teostamiseks, sealhulgas ka kulude jaotamise kohta.
Kolmandaks, tekib riigiasutustel ja kohalikel omavalitsustel kohustus lubada mobiilsideettevõtjatel paigaldada tugijaamad ja antennid oma ehitiste külge. Selle muudatuse tulemusel muutub mobiilsideettevõtja jaoks lihtsamaks leida oma antenni jaoks mõni sobiv ehitis sellises piirkonnas, kus mobiililevi on puudulik või puudub üldse.
Täna on mobiilsideettevõtjad sageli keerulises olukorras, kuna ei leia mobiilside antenni paigaldamiseks sobivat pinda. Sageli kestavad sobiva pinna otsingud aastaid ja võivad lõppeda edutult.
Asutused võivad siiski keelduda tugijaamade ja antennide paigaldusest, kui see ohustab inimese elu või tervist. Selliseid sideseadmeid ei paigaldata ka muinsuskaitselistele ning riigikaitselistele ja julgeolekuasutuste ehitistele. Ka kirikute puhul tuleb paigaldajal leida kokkulepe kogudusega.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ütles eelnõu täna Riigikogus tutvustades, et muudatused aitavad Eesti inimestel saada mõistlikuma ja madalama hinnaga sideteenuseid ja mobiilipakette ning aitavad ka meie ettevõtteid, kes Eestis neid teenuseid pakuvad, märksa väiksemate kuludega märksa operatiivsemalt toimetada.
„Sageli juhtub niimoodi, et kõigepealt kaevatakse tänav üles, pannakse sinna üks toru, siis möödub õige pisut aega ja siis kaevatakse tänav uuesti üles, et panna sinna järgmine toru. Nüüd me selle küsimuse lahendame. Me lahendame selle niimoodi, et koos teiste trassidega on ette nähtud ka sidetaristu rajamine,“ selgitas minister.
Mis puutub korterelamutesse, siis praegune praktika on Pakosta sõnul sageli olnud selline, et üks mobiilioperaator ehitab välja ainult iseenda sidekaabli ja pakub seal kortermajas sideteenuseid, aga see ei taga korteriomanikele tegelikku konkurentsiolukorda - see ei taga sellist võimalust, et korteriomanikud saaksid tegelikult ka valida, kes kõige odavamat hinda pakub, sest neil on ainult üksainuke sideteenuse osutaja.
„Me muudame seda olukorda niimoodi, et tekivad uued nõuded, mille kohaselt peab ka sellise kaabli kõrisse mahtuma mitme erineva sideettevõtja kaableid. Ja niimoodi me tagame selle olukorra, kus tarbijal on võimalik valida alati kõige odavam pakkuja,“ rääkis minister.
Tema sõnul tekib teenuseosutajate vahel reaalne konkurents ja niimoodi lähevad ka hinnad alla sideteenuste eest.
Eelnõu 655 SE menetlemine riigikogus jätkub. Esimene lugemine on lõpetatud, muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on selle aasta 24. september kell 17.15.
