• A
  • +

Riigist väljasaatmist lisakaristusena kohaldatakse järjest enam

PrintPDF Jaga

Justiitsministeeriumi analüüsist selgus, et kohus mõistab Eestis kuritegusid toime pannud välismaalastele üha enam lisakaristusena riigist väljasaatmist ning kohaldab ka sellega seoses aastatepikkuseid sissesõidukeelde.

Viimase kolme aasta jooksul on lisakaristusena riigist väljasaatmine mõistetud 110-le välisriigi kodanikule 20 riigist. Väljasaatmiste arv on viimasel neljal aastal oluliselt kasvanud. Kui 2010. aastal mõistis kohus lisakaristusena väljasaatmise veel 16 süüdimõistetule, siis 2013. aastal juba 50-le.

Väljasaadetud on eelkõige nooremapoolsed mehed. Väljasaadetute seas oli kõige enam Leedu, Soome ja Läti kodanikke. Kaugemad päritoluriigid, kuhu süüdimõistetuid saadeti, olid näiteks Hongkong, Pakistan ja Ghana.

Kõige suurem osa väljasaadetutest on seotud varavastaste kuritegude toimpanemisega, raskeid isikuvastaseid kuritegusid toime pannud väljasaadetuid oli kaks.

Väljasaatmisega koos mõistetav riiki sissesõidu keelu pikkus on keskmiselt 4,4 aastat. Võrreldes varasemaga on märgatavalt vähenenud väga pikkade, 8 kuni 10 aastaste sissesõidukeeldude osakaal. Viimane on seletatav sellega, et väljasaatmist mõistetakse üha kergemate kuritegude eest.  

Väljasaatmisotsuseni jõutakse kõige sagedamini kokkuleppemenetluse tulemusena. Võrreldes teiste kohtutega on väljasaatmisotsuseid teinud kõige vähem Viru maakohus.

Reaalset vangistust tuleb kanda 15% väljasaadetutest. Ülejäänud peavad karistuse kandma osaliselt vanglas või mõisteti neile karistus täielikult tingimisi. Paljud osaliselt vangistatud inimesed vabanesid aga ruttu peale kohtuotsust, kuna nende puhul luges kohus karistuseks kahtlustatavana kinnipidamise või vahistamise aja.

„Kuriteo toime pannud inimese riigist väljasaatmise ja sissesõidukeelu kasutamise mõte seisneb selles, et me ennetame ja väldime seeläbi teiste riikide kodanike poolt kuritegude toimepanemist Eestis," ütles justiitsminister Andres Anvelt.

"Analüüs näitas ka seda, et nende inimeste puhul, kes enne väljasaatmist Eesti vanglas karistust kannavad, peaksime senisest enam tähelepanu pöörama ennetähtaegse vabastamise võimaluste loomisele. Seda põhjusel, et need inimesed Eesti maksumaksjatele liiga pikaks ajaks koormaks ei oleks ning seoses vangistusega ka nende uute kuritegude toimepanemise riskid ei suureneks," lisas Anvelt.

Analüüs "Riigist väljasaatmise kui lisakaristuse kohaldamine" (736.84 KB) põhineb kohtute poolt E-toimiku infosüsteemi sisestatud andmetel. 

Karistusseadustiku § 54 kohaselt võib kohus, mõistes välisriigi kodaniku ehk inimese, kes ei ole Eesti kodanik, süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja karistades teda vangistusega, mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni kümneks aastaks. Väljasaatmist ei kohaldata alaealisena kuriteo toime pannud isikule. Kui süüdimõistetul on Eestis koos temaga seaduslikult ühises peres elav abikaasa või alaealine laps, peab kohus väljasaatmist oma otsuses põhistama.

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50