Skip to content
Allikas: Justiitsministeerium

Rootsi justiitsminister Gunnar Strömmer külastas Tartu vanglat

Esmaspäeval, 18. augustil 2025 viibis Tartus Rootsi justiitsminister Gunnar Strömmer koos teda saatva delegatsiooniga. Visiidi fookuses olid Eesti vanglateenistuse kvaliteet, teaduskoostöö ning eestirootslaste kultuuripärand.
Päev algas Tartu vanglaga tutvumisega, kus Rootsi minister tõdes, et meie tingimused on sageli paremad kui Rootsi vanemates vanglates. Strömmeri visiidi põhjuseks oli Eesti ja Rootsi vahel sõlmitud vanglarendileping, mis võimaldab Rootsile Tartu vanglas kuni 600 kinnipeetava kohta. Rootsi peab selleks muutma oma seadusi, et kinnipeetavad saaksid Eestis karistust kanda Eesti õigusruumis viibides. Tartu vanglas võõrustasid külalist justiits- ja digiminister Liisa Pakosta, vanglateenistuse juht Rait Kuuse ja siseminister Igor Taro. Rootsi justiitsminister kinnitas, et Eesti vanglates nähtud tingimused ja töötajate professionaalsus on muljetavaldavad. „Justiitsminister Gunnar Strömmer peab veenduma, et meil tõepoolest on maailma kõige parem vanglateenistus, et austame inimõigusi ja et meie tingimused on sageli paremad kui mõnes Rootsi vanglas," ütles Liisa Pakosta. Pärastlõunal jätkus programm Tartu Ülikoolis, kus arutati Eesti ja Rootsi ajaloolisi ja tänapäevaseid teadussidemeid. Kohtumisel osalesid rektor Toomas Asser, õigusteaduskonna direktor Priit Pikamäe ja professor Aleksei Kelli. Arutelu keskmes oli õigusteaduse alane koostöö, kuidas vanglakohtade jaotust saaks Euroopa Liidus õiguslikult tõhusamalt korraldada. Päeva lõpetas Eesti Rahva Muuseumi külastus. Rootsi delegatsioon tutvus 2025. aasta suurnäitusega „Rannarootslased. Estlandssvenskar. Estonia Swedes“, mis jutustab eestirootslaste kogukonna loost. Visiidi pidulikuks kõrghetkeks kujunes hetk, kui minister Liisa Pakosta kinkis Rootsi kolleegile Gunnar Strömmerile kaks märgilist ajaloohõngulist eset: raamitult väljavõtte 1930. aastal allkirjastatud Eesti ja Rootsi vahelisest kurjategijate väljaandmise ja kriminaalasjades õigusabi lepingust ning umbes 1630. aastatest pärit Eesti ja Liivimaa kaardi – ajast, mil Eesti maadel kehtis Rootsi võim ja Tartu Ülikool oli äsja asutatud. Need sümboolsed kingitused rõhutavad sajanditepikkust sidet Eesti ja Rootsi vahel.