• A
  • +

Seadusemuudatused leevendavad kohtute töökoormust

PrintPDF Jaga

10.06.2020. Riigikogu võttis täna vastu justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu, mis annab kohtutele paindlikumad võimalused suure töökoormusega tegeleda, õiguse vajadusel suunata kohtuasju lahendamiseks teise sama astme kohtusse või kohtunikke vabatahtlikku menetluslähetusse.

Kohtuasju saavad teise kohtusse ümber suunata ringkonnakohtute esimehed. Selleks tuleb maakohtu esimehel esitada taotlus põhjendusega, miks ei ole teisiti võimalik õigusemõistmise toimimist tagada. Ringkonnakohtute esimehed peavad asjade ümbersuunamisega ühiselt nõus olema. Maakohtust saab kohtuasja ümber suunata ainult teise maakohtusse ja halduskohtust ainult halduskohtusse.

Justiitsminister Raivo Aeg selgitas, et peamiselt võiks nii ümber suunata kirjalikult lahendatavaid kohtuasju, aga kui see pole võimalik, siis saab pidada videoistungeid või hüvitada kohtunikule lähetuskulud. „Oluline on anda võimalus vastavalt oludele menetleda asju paindlikumalt, kui see seni on olnud.“

Samuti saab kohtu esimees edaspidi lähetada kohtuniku tema enda nõusolekul ja teise kohtu esimehe taotlusel arutama kohtuasju sama või madalama astme kohtusse. Kohtunikul säilivad lähetuse ajal õigusemõistmise volitused ka kohtus, mille tööpiirkonnas asub tema alaline teenistuskoht. Sellist võimalust saab kasutada juhul, kui kohtunike istungikalendri järgi on oht, et kohtusse järgmisena saabuvaid asju ei ole võimalik määrata arutamisele mõistliku aja jooksul.

„Praktikas on olnud murekohaks ka see, et pensionile siirduvate kohtunike asjade arutamine jääb pooleli ja kohtuistungitega tuleb otsast peale alata. Tulevikus on erandjuhul võimalik pensionile siirduva kohtuniku enda soovil pikendada tema volitusi, kui see on vajalik talle jagatud kohtuasjade lõpuni menetlemiseks. Lisaks peab kohtunik varasemast pikemalt teatama enda ametist vabastamise soovist. Kui seni oli etteteatamise tähtaeg kuus kuud, siis nüüd on see üheksa,“ rääkis Aeg.

Kõigi registriasjades tehtud kandemääruste peale esitatavate määruskaebuste lahendamine läheb Tartu maakohtu kaudu Tartu ringkonnakohtu alluvusse. See aitab koondada registriasjade kompetentsi püsivalt Tartu kohtute tööpiirkonda ning suurendada kohtunike spetsialiseerumist.

Eelnõu töötas välja kohtunikest ja ministeeriumiametnikest töörühm, kes jätkab kohtumõistmise praktilisi probleeme lahendava järgmise eelnõu kokkupanemisega. Seadusemuudatused aitavad kohtutel paremini toime tulla kasvanud ja ebaühtlase töökoormusega, mis on tingitud kohtusse saabuvate tsiivilasjade arvu tõusust.

Eelnõu jõustub üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Viimati uuendatud: 11.06.2020 - 10:50