• A
  • +

Süüteomenetlus muutub digitaalseks ning asjatut bürokraatiat vältivaks

PrintPDF Jaga

28.09.2021. Justiitsminister ja siseminister allkirjastasid kokkuleppe, mille eesmärk on aastaks 2025 digitaliseerida suur osa süüteomenetlusest selleks, et süütegude uurimises oleks võimalik kasutada kaasaegseid lahendusi. Digitaalne menetlus arvestab rohkem kannatanu vajadustega, kaitseb enam menetlusosaliste õigusi ning lihtsustab oluliselt piiriüleste juhtumite lahendamist.

Riigikogu menetluses olev kriminaalmenetluse seadustiku revisjon loob õiguslikud eeldused süüteomenetluse täielikuks digitaliseerimiseks. „Digitaliseerimine aitab hoida kokku menetlusele kuluvat tööjõu- ja rahalist ressurssi ning vähendada tarbetut bürokraatiat. Koostatud teekaart annab täpsema ülevaate sellest, milline on justiitsministeeriumi ja siseministeeriumi ühine visioon ning põhimõtted täisdigitaalsest menetlusest. See kaardistab, kus me oleme täna ja kus me soovime olla nelja aasta pärast,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.

„Täna on paberdokumentide hulk menetluses ilmselgelt liiga suur. Mõningad politseis, prokuratuuris ja kohtus kasutusel olevad infosüsteemid on tehniliselt vananenud ning ei ühildu uutega. See takistab kaasaegsete tehnoloogiate kasutusele võtmist. Samuti kaasnevad info dubleerimisega probleemid andmete kvaliteedis, mis muudab menetlused aeglasemaks ja vähem kvaliteetseks. Samade küsimustega põrkutakse ka piiriüleste kuritegude uurimisel,“ rääkis Lauri.

Siseminister Kristian Jaani kinnitusel on süüteomenetluse digitaliseerimisest võita kõigil osapooltel. „Digitaliseerimine tõhustab menetluse läbiviimist oluliselt. See muudab kõigile õigustatud osapooltele info samaaegselt kättesaadavaks. Lisaks on võimalik automatiseerida protsesse,  mis ei vaja inimese sekkumist. Selline asjade korraldus säästab kogu menetlusele kuluvat aja- ja inimressurssi ning  võimaldab menetlejatel keskenduda olulisele – süütegude lahendamisele,“ ütles Jaani. 

Digitaliseerimise peamine eesmärk on tagada, et süüteomenetlused arvestaks rohkem kannatanu vajadustega ning kaitseks inimeste põhiõigusi. Samuti on vajalik, et peitkuritegevuse uurimine liiguks senisest rohkem avaldusepõhiselt avastamispõhisele menetlusele ning kriminaalpoliitilisi otsuseid tehakse andmete ja teabe analüüsi põhjal. 

Tehnilised lahendused abistavad inimestel olla toimuvaga kursis ning saada aru oma õigusetest, kohustustust ning menetluse hetkeseisust. Näiteks inimesele õiguste tutvustamiseks kasutatakse standardset videot või muud lahendust, mis on talle soovi korral igal ajal digitaalselt kättesaadav. Inimestele on koostatud lihtsad ja neile arusaadavas keeles selgitused menetluse hetkeseisust ning järgmistest sammudest. 

Digitaalse menetluse puhul on toimik üks tervik. Näiteks prokurör ja uurija näevad ning kasutavad menetluse vältel samu E-toimikust pärinevaid andmeid. Kui kohtumenetluses on tõend kohtule esitatud, näevad nii prokurör, kohtunik, kaitsja kui ka muud menetlusosalised samu E-toimikust pärinevaid andmeid ning järgmise tõendi esitamisel saab kohus juurdepääsu uuele andmestikule.

Uurimises oleks võimalik kasutada senisest enam videosalvestusi ning tulevikus virtuaal- ja liitreaalsuse tehnoloogiaid nagu näiteks 3D skaneeringu abil tõendite uurimine.

Digitaalne menetlus võimaldab ka piiriüleseid kuritegusid paremini uurida, kuna eesmärk on vahetada andmeid edaspidi e-vahendite kaudu mitte paberil. Võõrkeelseid dokumente ja materjale saab masina abil tõlkida. Samuti on masintõlget võimalik kasutada eestikeelsete materjalide tõlkimiseks inimesele, kes ei mõista eesti keelt.

Viimati uuendatud: 28.09.2021 - 19:50