• A
  • +

Täitemenetluse lõpetamisel tuleb maksta kohtutäituri tasu

PrintPDF Jaga

03.02.2021. Justiistministeerium saatis Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale märgukirja, milles rõhutab, et seaduse järgi tuleb täitemenetluse lõpetamisel nõuda kohtutäituri tasu maksmist. Teema on päevakorras seoses kevadel aeguvate rohkearvuliste tsiviilnõuetega, kus ministeeriumile teadaolevalt on mitmed kohtutäiturid aegumiste vältimiseks täitemenetlused sissenõudja avalduse alusel lõpetanud ning algatanud samade täitedokumentide alusel uusi täiteasju. Seejuures ei koostatud sissenõudjale kohtutäituri tasu otsust ega nõuta selle tasumist. 

„Kahjuks on ministeeriumile teatavaks saanud asjaolu, mis meie hinnangul viitab katsele lõpetada peatselt aeguvad täitemenetlused sissenõudjalt selle eest tasu nõudmata, ehk kohtutäituri mittenõuetekohasele tegevusele. Kuigi senine regulatsioon ei välista võimalust täiteasi lõpetada ja algatada see samas nõudes uuesti enne 10 aasta möödumist kohtulahendi jõustumisest, tuleb ka sellisel puhul seaduses tulenevates nõuetest kinni pidada täies mahus, see tähendab koostada sissenõudjale kohtutäituri tasu otsus ja see tasu ka võtta. Hetkel aga on alust arvata, et seda ei ole kõikide täiteasjade puhul tehtud,“ sõnas justiitsminister Maris Lauri.

Nimelt näeb kohtutäituri seadus ette, et kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale saadetud kirjas rõhutab justiitsministeerium, et kui kohtutäitur lõpetab täiteasja tasu võtmata, on tegemist tasu võtmise korra rikkumisega. Ministeerium on alustanud asjaolude uurimist ning rikkumiste puhul on ministeeriumil õigus algatada distsiplinaarmenetlus.

Samuti toob justiitsministeerium kirjas välja,  et sissenõudja avalduse alusel täitemenetluse lõpetamisel peab kohtutäitur tühistama kõik võlgniku varale seatud arestid ning vanade arestide rakendumine uues täitemenetluses on välistatud. Seega uues täitemenetluses tehtud arestid liiguvad teiste võlgniku arestidega võrreldes tahapoole.

Käesoleva aasta aprillis saabub täitmise aegumistähtaeg hinnanguliselt kümnetele tuhandetele eraõiguslikele nõuetele, mille täitmist alustati enne 05.04.2011. Praegu kehtiva seaduse järgi tuleks võlgnikul täitemenetluse lõpetamiseks sellisel juhul esitada hagi kohtusse ning tasuda ka 300 eurone riigilõiv.

Lahendamaks olukorda, kus nõuete aegumistähtajad võivad põhjustada kohtutele suurt lisakoormust, on justiitsministeerium ette valmistanud ning hetkel on Riigikogu menetluses märtsi algul jõustuma plaanitud eelnõu, mis lihtsustab täitemenetluse lõpetamist. Eelnõu võimaldab võlgnikul pöörduda avaldusega esmalt kohtutäituri poole ning juhul, kui sissenõudja ei vaidle täitemenetluse lõpetamisele vastu, on kohtutäituril õigus täitemenetlus täitmise aegumise tõttu lõpetada.

Kui sissenõudja vaidleb täitemenetluse lõpetamisele vastu, siis täitur menetlust ei lõpeta ja võlgnikul säilib õigus pöörduda kohtusse. Erinevalt praegu kehtivast seadusest lahendatakse edaspidi sellised asjad aga hagita menetluses, mis on kiirem, paindlikum ja soodsam.

Viimati uuendatud: 03.02.2021 - 19:50