• A
  • +

Täna anti avalöök konkurentsivõime parandamise raporti tegevustele

PrintPDF Jaga

Täna andis justiitsministeerium tööandjate keskliidus koos partneritega ettevõtlusorganisatsioonidest konkurentsivõimelise ärikeskkonna raporti „Konkurentsivõime 2.0“ tegevustele avalöögi. Raportis on toodud 64 konkreetset ettepanekut Eesti majanduskasvu elavdamiseks.

„Üheprotsendiline majanduskasv ei ole mingilgi moel piisav ega peegelda Eesti tegelikku potentsiaali. Eesti Pank on hinnanud, et keskpikas plaanis neljaprotsendiliseks majanduskasvuks on majandusel võimet. Selleks tuleb võtta konkurentsivõime riigi poliitika ülesandeks number üks. Põhiküsimused on investeeringud, tootlikkus ja tööjõud,“ rõhutas justiitsminister Urmas Reinsalu. „Riigil peab olema keskne plaan, kuidas majandus tugevamalt kasvama panna. Pole mõtet loota, et sisetarbimine ja välisnõudlus üksi majanduskasvu tagavad. Täna esitletud raportis on süstematiseeritult esile toodud 64 ettepanekut, kuidas majanduskasvu elavdada,“ lisas ta.  

„Vaadates tänast tagasihoidlikku majanduskasvu, tuleb tõdeda, et see võiks olla oluliselt suurem juhul, kui ettevõtjatel lasuv halduskoormus, bürokraatia ja kohati vohav asendustegevuste hulk oleks tänasega võrreldes oluliselt väiksem. Riigi sekkumine ettevõtlusesse peab olema võimalikult vähene ning andma ettevõtjale võimaluse arendada uusi ärimudeleid ja rakendada innovaatilisi lahendusi, mis muudaksid meid tervikuna konkurentsivõimelisemaks ja jõukamaks. Üha detailsem õiguskeskkond ja suurenev riigi sekkumine seda selgelt takistavad,“ rääkis Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Selleks et majanduskasvu suurendada, tuleb raporti järgi keskenduda neljale olulisele valdkonnale.

Esiteks on vaja luua võimalused paindlikeks töösuheteks. Üle tuleb vaadata töölepinguseadus, et osapooltele oleks tagatud võimalus kasutada moodsaid töötegemise võimalusi ning kaasajastamist vajab ka töötute tööturule naasmist ja seal püsimist soodustav süsteem. Ühtlasi tuleb noorte tööturul osalemise võimalusi tuleb laiendada ja piiranguid leevendada.

Teiseks tuleb kaasajastada maksukeskkonda - tööjõumaksustamine peab toetama kaasaegset ettevõtlust. Sotsiaalmaksu tasumine peab olema paindlikumalt reguleeritud. Maksustamine ei tohi takistada töötajate tervisele tehtavaid kulutusi.

Kolmandaks peab riik tõmbama kokku bürokraatiat, vähendama ettevõtjate halduskoormust eelkõige läbi e-keskkonna uudsete lähenemiste. Avalikud teenused ja aruandlus peab olema digitaliseeritud, ettevõtete aruandlus tuleb lihtsustada läbi eeltäitmise. Ettevõtjaportaali kui ühtse kontaktpunkti võimalusi tuleb pidevalt kaasajastada ning ebamõistlikult koormava riikliku järelevalve regulatsiooni teostamise vajadust tuleb kriitiliselt hinnata ja norme kaasajastada.

Neljandaks peab riik toetama ausat ettevõtjat ja tema omandit ehk tagama neile õiguskaitse. Tagada tuleb õigusnormide selgus, uue regulatsiooni vajaduse kriitiline hindamine ja õiguslike mõjude parem analüüs. Kaasajastada tuleb ühinguõigust ja maksejõuetusõigust, tagada ettevõtjasõbralikum riigihanke menetlus ning majanduskuritegude uurimise parem võimekus.

„Tänapäevased töösuhted, suuremat lisandväärtust loovate töötajate töötamisvõimalused ja konkurentsivõimeline maksustamine on Eesti ekspordivõime kasvu ainukene võimalus. Loodame, et antud projekt aitab vähendada tööjõumakse, kehtestades sotsiaalmaksu lae kolme miinimumpalga tasemele, mis annaks meile konkurentsieelise võrreldes meid ümbritsevate riikidega. Rahvusvahelist konkurentsivõimet ja uusi ettevõtlusmudeleid tuleb Eestis paindlikemate töösuhetega eelisarendada,“ ütles Teenusmajanduse koja juhatuse esimees Kaido Kaljulaid.

„Raportis oli oluline, et riik kaitseks ausaid ettevõtjaid. Väikestele ja keskmistele ettevõtjatele on oluline nende kiire ja võimalikult odav õiguste kaitsmine,“ ütles EVEA president Kersti Kracht.

Justiitsminister kutsus 2015. aasta sügisel kokku juhtgrupi, mis koosnes ettevõtjatest ning neid koondavatest organisatsioonidest ja ühendustest, eesmärgiga kaardistada ettevõtlust takistavad ja kõige enam muutmist vajavad valdkonnad või teha ettepanekud riigipoolseteks tegevusteks, millega saaks soodustada ettevõtlust ja elavdada majanduselu. Juhtgrupile sai ülesandeks koostada valitsusele Eesti ärikeskkonna konkurentsivõime parandamise raport. Antud raporti pani juhtgrupi poolt esitatud ettepanekutest kokku Justiitsministeerium.

Ärikeskkonna konkurentsivõime parandamise raporti juhtgruppi kuulusid Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni, Eesti Tööandjate Keskliidu, Teenusmajanduse Koja, Eesti Pangaliidu ning Eesti Advokatuuri esindajad. Kutse juhtgrupi töös osaleda edastati ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele ja Eesti Arengufondile, kes aga juhtgrupi töös sisuliselt ei osalenud. Küll aga kinnitas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus hiljem raporti teksti.

Konkurentsivõimelisema ärikeskkonna raporti on heaks kiitnud ning selle kohta oma arvamuse andnud ka Justiitsministeeriumi juures tegutsev justiitsministri õigusloome nõukoda.

Raportiga on võimalik lähemalt tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel.

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50