Justiits- ja Digiministeeriumi eestvedamisel kogunes täna esimest korda riigi Diginõukogu, millest saab Eesti digiriigi keskne strateegiline koordineerimis- ja otsustusformaat.
Nõukogus kujundatakse ühiseid seisukohti ning tehakse otsuseid riigiüleste digiarenduse prioriteetide, digiriigi strateegia, äri- ja tehnoloogilise arhitektuuri, kesksete teenuste, rahastuspõhimõtete ning teiste oluliste digivaldkonda mõjutavate küsimuste kohta. Esimesel kohtumisel käsitleti laiendatud nõukogus Digiühiskonna arengukava 2035 elluviimist ja järgmiste aastate prioriteete, IKT reformi elluviimise hetkeseisu ning anti ülevaade riigi IKT rahastamise hetkeolukorrast ja tulevikuperspektiividest. Justiits- ja digiministeeriumi digiriigi asekantsleri Lauri Luhti sõnul on Diginõukogu esimene kohtumine märgiline, sest ühe laua taha tulid oma vaadetega riigi, ettevõtlusorganisatsioonide ja valdkonna eksperdid. "Digiriigi järgmised otsused puudutavad kogu ühiskonda ning seetõttu peavad neile eelnema sisuline arutelu, erinevate vajaduste mõistmine ja ühine suund. Diginõukogu loob selleks püsiva koostööformaadi, kus saame vaadata üksikutest asutustest kaugemale ja teha Eesti digiriigi arenguks läbimõeldud riigiüleseid valikuid,“ ütles Luht. Diginõukogu töö on korraldatud kahes koosseisus. Diginõukogu laiendatud koosseis hõlmab endisi Digiühiskonna arengukava juhtrühma liikmeid ning selle koosseisu roll on osaleda sisulistes aruteludes ja valdkondlike arengusuundade kujundamises. Sellesse ringi kuuluvad lisaks ministeeriumide esindajatele ja rakendusasutuste juhtidele ka erasektori esindajad ja eksperdid. Diginõukogu põhikoosseisu kuuluvad valitsemisalade esindajad, kelle ülesanne on kujundada riigiüleseid seisukohti ja teha lõplikke otsuseid. Põhikoosseisu tänase kohtumise peateemaks oli kesksete lahenduste kontseptsioon, mille kohaselt ei ole tulevikus samasisuliste dubleerivate lahenduste loomine riigis enam lubatud. „Asutuste IT-juhtimine tuleb korda teha: riigil ei ole otstarbekas rahastada lõputult paralleelseid lahendusi ja ülikeerulisi süsteeme. Meie eesmärk on leida baasteenuste optimaalse majandamise kaudu kokkuhoiukohti, et vabaneva raha arvelt pelgalt nina vee peal hoidmise asemel päriselt innovatsiooni teha ja tehisaru võimalusi kogu riigisektoris laiemalt ära kasutada,“ märkis Luht.Digiriigi reformi plaanid ja ajakava on leitavad siit: https://www.justdigi.ee/digi-side-ja-kuber/ikt-reform
