Skip to content
Allikas: Justiitsministeerium

Täna mälestatakse 75 aastat 1949. aastal toimunud märtsiküüditamisest

Meie rahvast raputanud traagilisest märtsiküüditamisest möödub täna 75 aastat, mille käigus viidi Siberisse üle 22 000 süütu inimese. Nende mälestamiseks toimub üle Eesti mitmeid erinevaid sündmusi.
„Meie rahva, meie inimeste vastu pandi toime terroristlik kuritegu, kuid me elasime selle üle ja taastasime oma vabaduse, oma õigused. Vabaduse ja õiguste püsimiseks täitkem oma kohuseid oma liitlaste hulgas. See ei tähenda vaid lahinguõppusi. See tähendab head haridust, õppinud ja õppimisvõimelisi inimesi, valdkonnast ja vanusest sõltumata,“ sõnas justiitsminister Kalle Laanet.  „Mälestagem neid kümneid ja kümneid tuhandeid inimesi, kes hukkusid ja kannatasid 1949. aasta küüditamiste käigus ja järel, Eestis, Lätis, Leedus! Kuulakem tähelepanelikult neid, kel on selles isiklik kogemus ja kes veel meie hulgas on,“ ütles justiitsminister. Märtsiküüditamise aastapäeval toimuvad järgmised üritused: Kell 12.00 toimub Eesti Mälu Instituudi saalis märtsiküüditamise mälestuspäevale pühendatud kirjandivõistluse "Kiri küüditatule" parimate tööde auhindamine. Samal üritusel premeeritakse ka lähiajaloo teemaliste õppematerjalide koostamise konkursil osalenud parimaid õpetajaid. Sel päeval kuulutab Eesti Mälu Instituut välja ka traditsiooniks saanud foto- ja videokonkursi teemal "Eesti mälumajakad" (autasustamisüritus 23.08.2024). Lisaks möödub tänavu 80 aastat sellest, kui Nõukogude väed Eesti okupeerisid. Nende päevade mälestuseks kuulutatakse välja esseekonkurss, mille autasustamine leiab aset leinapäeval, 14. juunil 2024.a.Kell 15.50 asetab pärja Kommunismiohvrite memoriaali juures asuva ohvitseride mälestusseina juurde kaitseminister Hanno Pevkur.Kell 16 algab Maarjamäel Kommunismiohvrite memoriaalis tseremoonia koos pärgade asetamisega küüditamisohvrite mälestuseks. Kõnelevad president, peaminister, justiitsminister, Memento Liidu esimees ning diplomaatilise korpuse vanem. Palvuse peab EELK peapiiskop.  Meenutuspäeval asetab ühispärja „Eesti rahvalt“ president Alar Karis. Lisaks asetavad pärjad Tallinna linn, diplomaatiline korpus, Eesti Memento Liit ja Eesti Mälu Instituut. Pärast ametliku osa lõppu on võimalus ka ülejäänud soovijatel pärjad asetada. Muusikalised vahepalad esitavad Margareth Mürk ja Erkki Reimann.Kell 18 saab süüdata küünla Vabaduse väljakul. Seda korraldab Inimõiguste Instituut. Kokku asetatakse 1550 küünalt, mida on võimalik kohapeal süüdata. Lisaks seab Eesti Mälu Instituut väljakule üles eesti-, inglise-, vene-, soome- ja saksakeelsed põhjalikud infotahvlid selgitava tekstiga. Traditsiooniliselt on kavas kuvada õhtul Patarei vangla merepoolsele küljele küüditatute mälestuseks punane valgusinstallatsioon. Vabamu ja KGB vangikongid on 25. märtsil, erandkorras avatud 11.00–18.00. Vabamu muuseumi püsinäitus "Vabadusel ei ole piire" kutsub külastajaid tunnetama vabaduse haprust ning osa saama eestimaalaste isiklikest lugudest okupatsioonivõimu ajal.  Täpsem info üle Eesti toimuvatest sündmustest leiab SIIT. Rohkem infot mälestuspäevast saab inimõiguste instituudi kodulehelt: Märtsiküüditamise mälestuspäev 2024 (eihr.ee).