• A
  • +

Tapmiste arv oli 2015. aastal taasiseseisvusmisaja madalaimal tasemel

PrintPDF Jaga

Eelmisel aastal registreeritud kuritegevuse statistika järgi oli vägivaldsete surmade arv taasiseseisvumisaja kõige madalamal tasemel, esialgsetel andmetel hukkus vägivalla tagajärjel 40 inimest.

„Tapetud inimesi oli eelmisel aastal kümme korda vähem kui taasiseseisvumisaja algusaastatel ja kahe võrra vähem kui üle-eelmisel aastal. Vaatamata sellele on see number per capita kaks korda suurem kui näiteks Soomes ja sellega ei tohi leppida. Meie eesmärk on, et tapetud inimeste hulk langeks ka Eestis vähemalt sama madalale tasemele kui põhjanaabritel. Samuti on oluline rõhutada, et riik võtab sel aastal kuritegevuse vähendamiseks erilise luubi alla paadunud ja ühiskonnaohtlike kurjategijatega tegelemise,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu.  

Kokku registreeriti 2015. aastal 32 575 kuritegu. „Üldine kuritegevuse langus on suures osas seletatav eelmise aasta algusest jõustunud karistusseadustiku muudatustega, millega tõsteti varavastaste süütegude puhul kuriteo piir varasema 64 euro asemel 200 euroni. Samas on näha, et kuigi kuritegude arvelt on suurenenud varavastaste väärtegude arv, on üldises pildis on varavastaseid süütegusid 2015. aastal siiski vähem toime pandud kui aasta varem. Varavastaseid süütegusid registreeriti eelmisel aastal 31 382, neist 14 966 kuritegu. Aasta varem oli see number 32 325, millest 20 179 kuritegu,“ selgitas justiitsminister.

Mõnevõrra tõusis registreeritud vägivallakuritegude arv 7489 pealt 7889 peale. Vägivaldse rünnaku ohvriks langes 2015. aastal 2,3% Eesti elanikest. Politseid teavitas enda sõnul 40% ohvritest.

Perevägivallaga seotud kuritegude arv kasvas 10%. Eelmisel aastal registreeriti kokku 2997 sellist juhtumit. Perevägivald moodustab 10% kõigist kuritegudest ja 38% kõigist vägivallakuritegudest. Perevägivallajuhtumitest 2/3 pannakse toime praeguste või endiste elukaaslaste vahel. Ohvritest 82% on naised ja 16% mehed.

„Siinjuures on aga oluline tähele panna seda, et kasvanud numbrid ei pruugi ilmtingimata tähendada, et perevägivalda varasemast rohkem toime pannakse, vaid hoopis seda, et järjest rohkem jõuavad sellised juhtumid politseini ja ei jää enam ainult koduseinte vahele,“ ütles justiitsminister.

Joobes juhtimise süütegusid registreeriti ligi 300 võrra vähem kui tunamullu. Selliseid kuritegusid ja väärtegusid registreeriti kokku 6452.

Kuritegevus langes kõigis maakondades. Enim vähenes kuritegevus Raplamaal (27%), Läänemaal (25%) ja Ida-Virumaal (21%). Tõusnud on lahendatud kuritegude hulk. Kui 2014. aastal lahendati 52% registreeritud kuritegudest, siis eelmisel aastal oli see näitaja 63%. Välja tuleb tuua, et mõlemad näitajad on suuresti seotud karistusseadustiku revisjoniga tehtud muudatustega.

Riigi peaprokurör Lavly Perling märkis läinud aasta tulemusi kokku võttes, et edukaks võib seda pidada võitluses organiseeritud kuritegevusega, tõusnud on ka kohtulahendite hulk rasketes majanduskuritegudes ning konfiskeeritud kriminaaltulu. Rahul võib Perlingu sõnul olla ka lastega seotud kuritegude lahendamise ajaga, kuid arenguruumi on uurimiste vältel laste erikohtlemisega. “Üks töösuund, mille oleme ette võtnud, on kriminaalmenetluste tõhusamaks ja inimesekesksemaks muutmine. Usun, et riik peab senisest enam keskenduma kannatanute ja tunnistajate õiguste eest seismisele,” rõhutas Perling.​

PPA peadirektori Elmar Vaheri sõnul kohandas politsei lõppenud aastal oma tööd vastavalt uutele väljakutsetele, mis on seotud rändekriisi ning muutustega majanduskuritegevuses. „Eelmise aasta lõpus lõime ettevõtlus- ja majanduskeskkonda kõige enam mõjutavate kuritegude uurimiseks keskse üksuse ning tugeva kompetentsiga küberkuritevuse uurimise büroo. Samuti jälgime suure tähelepanuga rändeolukorda, et olla valmis tõkestama ja uurima kuritegusid, mis on seotud inimeste ebaseadusliku Eestisse toomisega," rääkis Vaher.

Kogukondi kõige enam mõjutavatest kuritegudest oli politsei peatähelepanu all perevägivald. „Eestis on tuhandeid n.ö riskiperesid, kus korduvad nii vägivallateated kui ka muud õigusrikkumisted. Murettekitav on see, et Eestis on üle kahe tuhande lapse, kes kasvavad üles vägivaldses õhkkonnas. Paraku näitab politsei praktika, et katkistest kodudest pärit lapsed langevad ise suurema tõenäosusega kuritegude ohvriks või asuvad täiskasvanuna ise kuritegelikule teele,“ ütles Vaher.

Kriminaalstatistikaga saab lähemalt tutvuda kriminaalpoliitika veebis.

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50