• A
  • +

Tööalaselt teada saadud rikkumisest teavitajad saavad edaspidi kaitse

PrintPDF Jaga

11.08.2021. Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega antakse tulevikus kaitse inimestele, kes on teavitanud tööalases kontekstis teada saadud rikkumisest.

„Erinevad õigusrikkumised võivad aset leida nii era- kui avalikus sektoris ning nendele reageerimata jätmine võib ohustada teisi  inimesi, kuid ka avalikke huvisid. Enamasti saavad sellistest rikkumistest esimesena teada ettevõtte või asutusega tööalaselt seotud inimesed, kes saavad võimalikust rikkumisest teavitamisega kas selle olukorra ära hoida või saab rikkumisele selle ilmsikstulekul vastavalt reageerida,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.

„Näiteks, kui ehitusettevõte projektijuht rikub objektil tööohutusnõudeid, millest töötajad on teadlikud, kuid ei julge tagakiusamise või suisa töölt vabastamise hirmus sellest teada anda, siis aitaks seda hirmu maandada konfidentsiaalsust võimaldav teavitusekanal, mis annaks kindluse, et rikkumise toime pannud otsene juht ei saaks teataja isikust teada. Seejuures hoitaks ära ka mainekahju ettevõttele, mis võib tekkida, kui ehitajate elu ja tervis on seal töötades potentsiaalselt ohus,“ selgitas Lauri.

Eelnõu eesmärgiks on kaitsta inimesi, kes teavitavad tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest, et nad julgeksid rikkumistest teada anda. „Eelnõu jõustumisel on keelatud kasutada rikkumisest teavitaja suhtes survemeetmeid ning info vastuvõtjal tuleb tagada teavitaja konfidentsiaalsus. Samuti on survemeetmete kasutamise eest ette nähtud karistused. Teisest küljest peame mõtlema ka sellele, kuidas kaitsta asutusi ja ettevõtjaid valeteavituste eest. Seetõttu on karistatav see, kui inimene teeb teadlikult valeteavituse,“ rõhutas justiitsminister. 

Kaitse saamiseks on oluline, et inimesel on põhjendatud alus arvata, et teave vastab tõele ja ta on sellest nõuetele vastavalt teavitanud. Ka anonüümse teavitamise korral tagatakse teavitajale kaitse juhul, kui ta on teavitanud nõuete järgi ning tema isik hiljem kindlaks tehakse. Samas, kui inimene teavitab enda toime pandud rikkumisest, siis teavitamine ei välista tema enda vastutusele võtmist selle rikkumise eest.

Eelnõuga nähakse ette kolmeastmeline teavitamise süsteem - asutusesisene, asutuseväline ning avalikkusele teavitamine. „Teavitajal on võimalik ise valida, kas ta teavitab asutusesiseselt või asutuseväliselt. Avalikkuse poole pöördumisel saab teavitaja kaitse vaid teatud tingimustel, kuna eelistatud on esimesed kaks teavitamise viisi, sest teavitamise eesmärgiks peab olema rikkumise võimalikult kiire kõrvaldamine ning eeldatavasti on esimesed kaks kanalit selleks otstarbekamad,“ rääkis Lauri.

Kuigi ka praegu on rikkumisest teavitajatel teatud juhtudel õigus kaitsele ning konfidentsiaalsusele, ei ole ühtset regulatsiooni selle kohta, kes ja kuidas peab seda tegema ning kes täpsemalt kaitse saab. Selleks, et nii inimestele kui ka asutustele ja ettevõtetele oleks selge, kes ja mis alustel kaitse saab, luuakse uus rikkumisest teavitajate kaitse seadus. Kaitse saavad teavitajad eelnõu järgi praktiliselt kõigis valdkondades, kuna rikkumisest teada saamine, selle abil rikkumise ennetamine või kõrvaldamine ja teavitajate kaitsmine võimalike survemeetmete eest on oluline iga tegevusvaldkonna puhul.

Eelnõu on seotud EL teavitajate kaitse direktiiviga. EL-i liikmesriikidel on kohustus teavitajate kaitse direktiiv üle võtta hiljemalt detsembris 2021. Uue seadusega nähakse erasektori juriidilistele isikutele ette üleminekuaeg ning kohustus sisse seada sisemised teavitamiskanalid hakkab kehtima 2023. aasta lõpus.
 

Viimati uuendatud: 12.08.2021 - 07:50