Tsiviilkohtumenetlus muutub sujuvamaks ja kiiremaks
Justiitsministeerium saatis kooskõlastusele eelnõu, mis muudab tsiviilkohtumenetluse kiiremaks ja tagab inimesele ning ettevõttele õigusemõistmise mõistliku aja jooksul.
Justiitsministeerium saatis kooskõlastusele eelnõu, mis lihtsustab ja kiirendab tsiviilkohtumenetlust ning vähendab kohtute töökoormust ja menetlusaegu.
„Kohtusse pöördumine ei peaks olema pikk ja kurnav protsess. Kui inimene on oma õiguste kaitseks kohtusse pöördunud, on kohtu ülesanne tagada, et tema küsimused saaksid lahenduse kiiresti ja professionaalselt,” ütles justiits- ja digiminister Liisa Pakosta. „Eesti õigussüsteem on Euroopa Liidu üks tõhusamaid ja need muudatused aitavad tagada, et püsime tipus,“ lisas Pakosta.
Pakosta sõnul saavad inimesed ja ettevõtted muudatuste tulemusel kiiremini selgust oma õigustes ja kohustustes. „Näiteks muudame riigilõivu tagastamise lihtsamaks. Kui seni tuli kohtule esitada selleks eraldi avaldus, siis edaspidi saab kohus riigilõivu tagastada ka omal algatusel. See vähendab inimeste jaoks asjatut bürokraatiat,“ ütles Pakosta.
Uue eelnõu põhjal saab kohtunik hagi tagamise avalduse lahendamiseks senise ühe tööpäeva asemel kuni kolm tööpäeva. See muudatus võimaldab kohtunikel süveneda ja teha läbimõeldud otsuseid, mis on kõigile osapooltele õiglasemad.
Lihtmenetluses lahendatavate kohtuasjade piirsummat tõstetakse 3500 eurost 5000 euroni, mis võimaldab lahendada rohkem väiksemaid ja lihtsamaid vaidlusi kiiremini ning madalamate kohtukuludega. See vähendada kohtute töökoormust.
Ka ringkonnakohtutes muutub töökorraldus efektiivsemaks. Teatud juhtudel hakatakse hagita menetluses määruskaebusi lahendama ühe kohtunikuga senise kolmeliikmelise koosseisu asemel. See annab kohtunikele aega keerukamate juhtumite lahendamiseks ja võimaldab menetlusosalistele kiiremini õigusrahu tagada.
2023. aastal oli tsiviilasjade menetlus maakohtutes keskmiselt 344 päeva, mis näitab, et kohtumenetlus vajab tõhustamist. Eelnõu on koostatud tihedas koostöös kohtute ja õiguskogukonna esindajatega, kes on rõhutanud vajadust efektiivsemate lahenduste järele.
Eelnõu on plaanitud jõustuma 1. septembril 2025.
