Tulevikus saavad notarid õigusi ja kohustusi juurde
Justiitsministeeriumi õigusloome ja arenduse talituse juhataja Maris Järve sõnul on eelnõu eesmärgiks luua inimeste jaoks uusi ja mugavaid võimalusi ning muuta kvaliteetne õigusteenus üle-eestiliselt, paremini kättesaadavaks. Seda ka vähekindlustatud isikutele.
Järve selgitusel saab notar tänu oma erialastele juriidilistele teadmistele abielu sõlmimise ja lahutamise toimingu juures anda isikutele põhjalikke selgitusi. „Nii saavad inimesed kohe ka vajalikku nõu näiteks selles osas, kuidas oleks kõige otstarbekam korraldada omavahelisi varalisi suhteid või kindlustada üksteise ja laste heaolu,“ ütles Järv.
Eelnõuga luuakse ka isikutele ja ettevõtetele võimalus mugavaks kohtuväliseks vaidluste lahendamiseks lepitusmenetluse läbi, milleks notarid õiguse saavad. „Vaidluste lahendamine lepitusmenetluses on palju kiirem, lihtsam ja odavam vaidluste lahendamise viis kui kohtusseminek. Samuti võimaldab see poolte huvide suuremat arvestamist,“ kinnitas Järv.
„Samas, kui pooled notariaalse lepitusmenetluse tulemusel siiski kompromissile ei jõua, ei ole notari juures veedetud aeg siiski maha visatud. Pooled saavad vaidluse lahendamist sujuvalt jätkata Notarite Koja lepitus- ja vahekohtus, mis saab vastavalt poolte endi poolt kokkulepitud reeglitele teha pooltele siduva, vaidlust lõpetava otsuse. Selline praktika on maalilmas väga populaarne,“ sõnas Järv.
Eelnõuga muudetakse ka dokumentide apostillimine inimeste jaoks mugavamaks. Kui täna kinnitavad dokumente apostilliga viis erinevat ministeeriumi, siis eelnõu kohaselt hakkavad kõiki dokumente apostilliga kinnitama ministeeriumide asemel notarid ja seega on teenus kättesaadav üle Eesti.
„Praegu tuleb tihti ette seda, et inimene ei tea, millisesse ministeeriumisse ta peab apostilli saamiseks pöörduma, kuna kõik ministeeriumid tegelevad eri liiki dokumentidega. Uue eelnõu järgi on see probleem lahendatud kuna notari juurde võib minna igat liiki dokumendiga mis apostillimist vajab,“ lausus Järv.
Eelnõuga muudetakse samuti ka vandetõlgi seadust. „Praktika on näidanud, et täna kehtiv vandetõlkide tööpiirkondade regulatsioon ei ole vandetõlgi teenust inimese jaoks kuidagi kättesaadavamaks muutnud,“ selgitas Järv.
Eelnõuga kaotatakse need tööpiirkonnad ära ning kliendid saavad hakata vandetõlkidega ise kokku leppima, kuidas ja kus dokumente tõlkimiseks üle anda. Järve sõnul võib üks vandetõlk sel juhul avada ka mitu teeninduskohta üle Eesti.
LugupidamisegaDiana Kõmmus
JustiitsministeeriumAvalike suhete talitusTel. 620 8118GSM 533 15431[email protected]