• A
  • +

Tulevikus on võimalik kohtutäiturile tasuda pikema aja jooksul ja väiksemate kuludega

PrintPDF Jaga

Valitsus kiitis heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud seaduseelnõu, millega pikeneb täitemenetluses nõude vabatahtliku täitmise tähtaeg ja muutuvad kohtutäiturite tasud.

Praegu tuleb kohtutäituri kätte läinud võlg tasuda minimaalselt 10 päevaga, kuid alates 2017. aastast pikeneb täitemenetluses nõude vabatahtliku täitmise tähtaeg 30 päevani. Sellega luuakse võimalus tasuda võlg ühe palgaperioodi jooksul ning vältida suuremaid täitemenetluse kulusid. Mida pikem on täitemenetlus, seda kulukam on see võlgnikule, kuna selle võrra on suurem kohtutäituri tasu.

„Muudatuse üheks olulisemaks põhjuseks on see, et inimeste hulk, kes tasuvad kohtutäiturile võla õigeaegselt, on liiga madal. Seda teeb vaid umbes 10% inimestest,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Madal vabatahtliku täitmise osakaal võib tulla nii lühikesest vabatahtlikuks täitmiseks antavast ajast kui ka võrdlemisi kõrgest kohtutäituri tasust juba menetluse algfaasis. Seetõttu teeme eelnõuga ka muudatuse, mille järgi maksab võlgnik nõude vabatahtliku täitmise korral vaid menetluse alustamise tasu  ehk kaob kohustus tasuda pool kohtutäituri põhitasust.“

Kehtiva seaduse kohaselt tasub võlgnik nõude vabatahtliku täitmise korral täitemenetluse alustamise tasu ning pool kohtutäituri põhitasust. Kohtutäituri põhitasu sõltub võlasumma suurusest. Täitemenetluse alustamise tasu on edaspidi sõltuvuses sissenõutava summa suurusest ning võlgniku aadressi- või kontaktandmete õigsusest rahvastikuregistris. Kui inimesel on rahvastikuregistris märgitud õige elukohaaadress, siis on kohtutäituri kulu talle täitmisteate kättetoimetamiseks selle võrra väiksem.

Kui võlgniku aadress rahvastikuregistris on õige, on täitemenetluse alustamise tasu eelnõu järgi:

1)      mittevaralise nõude puhul 15 eurot;

2)      kuni 50 euro suuruse nõude puhul 15 eurot;

3)      51 kuni 5000 euro suuruse nõude puhul 30 eurot;

4)      üle 5000 euro suuruse nõude puhul 60 eurot.

Juhul, kui võlgniku aadress rahvastikuregistris on vale, on täitemenetluse alustamise tasu eelnõu järgi:

1)      mittevaralise nõude puhul 30 eurot;

2)      kuni 50 euro suuruse nõude puhul 30 eurot;

3)      51 kuni 5000 euro suuruse nõude puhul 60 eurot;

4)      üle 5000 euro suuruse nõude puhul 120 eurot.

Võlgnikul on võimalik vältida kõrget täitemenetluse põhitasu ka juhul, kui kohtutäituril on võimalik kogu võlasumma korraga läbi elektroonilise pangakonto aresti sisse nõuda. Kui võlgniku kontol on arestimise hetkel võlasumma suuruses vahendeid ning kogu nõue saab selle ühe toiminguga täidetud, on menetluse alustamise tasule lisanduv kulu võlgnikule vaid 16 eurot.

Samuti muutub eelnõuga kohtutäiturite lisatasude suurus. Nimelt seatakse piirmäär kinnisvara müügist saadavale kohtutäituri tasule. Hetkel on kohtutäituri tasu kinnisvara müügilt kuni 3% vara müügihinnast. Eelnõuga seab aga sellele summale nominaalse piiri – 2000 eurot. Muudatuse eesmärgiks on tulevikus vältida olukordi, kus kohtutäitur võib teenida oma tööpanusega võrreldes põhjendamatult kõrget tasu kallima kinnisvara müügilt.

Seadus on määratud jõustuma 2017. aasta algusest, kuna muudatuse elluviimiseks on vaja arendada kohtutäiturite tasude arvestamise ja menetluse läbiviimise infosüsteemi.

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50