Ülevaade ÕPPA täitmise kohta 2024. aastal: rohkem läbipaistvust, vähem kiirustamist

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta andis eile Riigikogule ülevaate „Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ täitmise kohta 2024. aastal. Fookuses oli halduskoormuse vähendamine, seaduste põhiseaduspärasuse tagamine ja usaldusväärse valitsemise toetamine.

Eelmisel aastal suurenes küll seaduseelnõude arv, kuid vähenes kiireloomulisena käsitletud eelnõude osakaal. Eelnõude menetlemise keskmine kestus oli alates esmakordsest avalikustamisest kuni Riigikogule esitamiseni 127 päeva. Samas tõi aasta kaasa ka mitmeid seadusemuudatusi, mis suurendasid ettevõtjate ja avaliku sektori halduskoormust – kõige enam Kliimaministeeriumi ja Rahandusministeeriumi valitsemisalades. Positiivse arenguna suurenes kooskõlastustähtaegade keskmine pikkus ja vähenes väga lühikese tähtajaga eelnõude hulk. Õigusaktide seletuskirjades pööratakse järjest rohkem tähelepanu ka põhiseaduspärasuse analüüsi kvaliteedile. Rahvusvahelises võrdluses on Eesti õigusloomepraktikad tugeval positsioonil – OECD andmetel kuulub Eesti neljanda koha vääriliselt nende riikide hulka, kus hinnatakse kõrgelt mõjuanalüüsi ja läbipaistvust seadusloomes. Ülevaade kinnitab, et „Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ on jätkuvalt toimiv raamistik, mille kaudu toetada Eesti 2035 strateegias seatud eesmärki – luua uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riigivalitsemine. Loe ka ÕPPA täitmise ülevaadet ja Hannes Vallikivi ekspertarvamust.