Uuenduskuuri läbinud ühinguõigus toob ettevõtjatele veebruarist olulisi muudatusi
„Siiani osaühingu osakapitali miinimumina kehtinud 2500 eurot pärineb sisuliselt 1995. aastast, kui äriseadustik jõustus. Lisaks on alates 2011. aastast olnud võimalus asutada osaühing ilma koheselt osakapitali sissemakset tegemata. Täna saamegi öelda, et 2500 euro suurune osakapitali miinimumnõue on juba ammu oma algse tähenduse kaotanud ja muutunud suures osas sisutuks, mistõttu osaühingu minimaalset osakapitali nõuet seadusest enam edaspidi ka ei tulene,“ selgitas justiitsminister Lea Danilson-Järg.
„Oluline on aga silmas pidada jätkuvat asutajate vastutust, mille kohaselt osaühingu asutajad vastutavad sissemaksete või asutamiskulude ebaõige hindamisega osaühingule tekkinud kahju eest. Võib küll öelda, et nüüd, kus seaduses enam formaalset osakapitali nõuet ei ole, on asutajate vastutus osakapitali valikul muutunud vabamaks, kuid sellega on ka vastutus muutunud senisest suuremaks,“ rääkis Danilson-Järg.
Justiitsministri sõnul ongi muudatuse eesmärgiks suunata ühingu asutajad senisest enam läbi mõtlema, kui suur kapital on osaühingu tegevuse alustamiseks tegelikult vajalik. Kui osakapital valitakse alla 2500 euro ja pankrotiavalduse menetlus raugeb pankrotti välja kuulutamata, mõistab kohus ajutise halduri taotlusel osaühingu osanikult välja summa, mis jääb osaühingu osakapitali ja 2500 euro vahele. Seda juhul, kui halduril ei õnnestu oma tasu ja kulutuste nõuet rahuldada võlgniku muu vara arvelt.
Koos minimaalse osakapitali nõudega muutub ka osaühingu netovara nõue. „Senini oli vaja täita kaks tingimust, netovara pidi olema vähemalt pool osakapitalist ja vähemalt sama suur, kui seadusega kehtestatud minimaalne osakapital. See lõi olukorra, kus seaduses sätestatud minimaalse osakapitaliga asutades rikuti kapitali kasutusele võttes kohe netovara nõuet. Seetõttu on netovara nõue edaspidi seotud üksnes osaühingu osakapitaliga ja peab olema pool sellest. Sama põhimõtte kohaselt on muudetud ka aktsiaseltsi netovara nõuet,“ sõnas justiitsminister. Äriseadustikus kehtestatakse äriühingutele kontsernireeglid. Uute reeglite peamine eesmärk on tuua seadusesse kontsernihuviga arvestamise võimalus ja sätestada emaettevõtja vastutus olukorras, kus tütarettevõtjat on juhitud tema korralduste alusel. Täpsustatakse juhatuse liikmete vastutust kontsernisuhetes ja sätestatakse, millistel juhtudel ja tingimustel ei ole tütarettevõtja juhatus vastutav emaettevõtja korralduste täitmisel tekkinud kahju eest.
Lisaks on juriidilisi isikuid puudutavates seadustes ühtlustatud ja ajakohastatud raamatupidamise ja audiitorkontrolli reegleid ning termineid.
Samuti jõustuvad 1. veebruaril seadusemuudatused, mis reguleerivad äriühingute piiriülest liikumist. Seni on võimalik olnud äriühingute piiriülene ühinemine, kuid nüüd lisatakse seadusesse uute võimalustena ka piiriülene jagunemine ja piiriülene ümberkujundamine. See avardab äriühingu tegutsemise võimalusi Euroopa Liidu ühtsel siseturul. Lisaks soodustab see majanduskasvu ja konkurentsi. Samal ajal muutub rangemaks kontroll piiriülese liikumise tingimuste üle. Näiteks ei ole see võimalik, kui äriühingu suhtes on algatatud saneerimis- või pankrotimenetlus või kriminaalmenetlus. Lisaks täieneb registripidaja kontrollikohustus piiriülese liikumise tõendi väljaandmisel.