• A
  • +

Uuring: 16-aastased noored on valimisküpsed

PrintPDF Jaga

Justiitsministeeriumis selgus täna valimisea langetamise teemalise uuringu tutvustusel, et sarnaselt teiste riikide kogemustega on ka Eesti 16-aastased noored on küpsed kohalikel valimistel hääletama.

Analüüs tuvastas, et alandades hääleõiguslikku iga 18ndalt eluaastalt 16ndale suureneks valijaskond ca 24 000 potentsiaalse hääletaja võrra, mis moodustab 2–2,3% kogu hääleõiguslikust valijaskonnast.

Samuti tõi uuring välja vajaduse järjest vananeva ühiskonna juures tasakaalustada vanema- ja nooremaealiste valijate hulka. Nimelt ületab 2020. aastaks pensioniealise rahvastiku (üle 65-aastase) osakaal juba 7,7% võrra noorte (16–28-aastaste) osakaalu.

Lisaks tõi analüüs välja veel mitmeid argumente valimisea langetamise kasuks. Noorte huvitatus poliitikast ja üldine ühiskondlik aktiivsus jäävad võrreldavale tasemele täiskasvanutega; 18-aastaseks saades plaanib 73–80%  neist minna hääletama. Noored tajuvad erakondade rolli valimisprotsessis adekvaatselt - 50 protsendil 14aastastest on olemas parteiline eelistus. Varivalimiste kogemuse näitel jaotuvad hääled üsna sarnaselt kogu elanikkonnale, seega pole alust hirmul, et noortele valimisõiguse andmine mingit konkreetset erakonda soosib. Eesti noored on võrreldes teiste riikide eakaaslastega keskmisest kõrgema kodanikuühiskonna küsimustega keskmisest rohkem kursis.

Murekohtadena, mida võiks valimisea langetamine aidata lahendada, tõi uuring välja, et vene õppekeelega koolide õpilaste teadlikkus on madalam eesti õppekeelega koolidest. E-riik ja e-valimised pole kujunenud loomulikuks või atraktiivseks osaks noorte sotsiaalses elus; mitte-eestlaste seas on need praktiliselt tundmatud. Seega on e-riigi potentsiaal noorte kasvatamisel kodanikeks jäänud siiani realiseerimata.

„Mõjuanalüüs toetas veelgi enam seisukohta, et kohalikel valimistel noortele hääletamisõiguse andmine on õige valik. Esiteks aitaksime sellega kaasa ühiskonna lõimumisele, kuna valimisõiguse omandaksid kõik alaliselt kohalikus omavalitsuse elavad noored kodakondsusest olenemata. Teiseks on paljud noorte elu puudutavad küsimused just kohalike omavalitsuste pädevuses ja kolmandaks on sellisel juhul saadikute ja valijate sidet kergem hoida, mis on oluline usalduse kasvatamisel osalusdemokraatia kui institutsiooni suhtes,“ kommenteeris tulemusi justiitsminister Andres Anvelt.

„Aktiivse valimisea langetamise eelhindamise mõjuanalüüs andis kinnitust, et Eesti Noorteühenduste Liit on õige asja eest väljas - valimisiga peab ja saab langetada 16.eluaastani 2017.aasta kohalikel valimistel. Uuringu tulemused kinnitasid, et valimisea langetamine ei hõlma endas riske, Eesti on valimisõigusliku ea langetamiseks hästi ette valmistatud ja eelistatud poliitikavalik on alandada aktiivset valimisõigust 16-eluaastani just kohalikel valimistel,“ ütles uuringu tutvustusel Eesti Noorteühenduste Liidu aseesimees Triin Bõstrov.

Uuring „Aktiivse valimisea langetamise mõjude analüüs: eelhindamine“ viidi läbi perioodil 1. jaanuar 2013 kuni 10. juuni 2014. Analüüsi koostamise viimasel perioodil hoogustusid avalikud ja poliitilised arutelud valimisea langetamise võimalikkuse üle, jõudes avalikule arutamisele ka riigikogu põhiseaduskomisjonis. Raporti koostamisse olid kaasatud mitmed Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi õppejõud, doktorandid ja magistrandid, kes panustasid andmekorjesse ja –analüüsi.

Uuringuga on võimalik tutvuda justiitsministeeriumi ja Tallinna ülikooli kodulehtedel.

 

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50