Uuring: Euroopa kohtunikud hindavad oma sõltumatust kõrgelt, kuid tunnevad üha kasvavat välist survet
Euroopa Kohtute Nõukogude Võrgustik (ENCJ) viib iga kolme aasta tagant läbi uuringu Euroopa kohtunike seas, et hinnata kohtunike sõltumatust. Tänavu esimeses kvartalis läbi viidud uuringus osales kokku enam kui 19 000 kohtunikku kolmekümnest Euroopa riigist. Eestist osales uuringus 82 kohtunikku.
Eelmisel nädalal avalikustatud uuringu tulemused näitavad, et Euroopa kohtunike keskmine hinne iseenda sõltumatusele on 9,1 punkti kümnest ja keskmine hinnang kolleegide sõltumatusele on 8,5 punkti. Eesti puhul olid mõlemad näitajad Euroopa keskmisest pisut kõrgemad, vastavalt 9,2 punkti ning 8,9 punkti kümnest.
Uuringust selgus, et 94 protsenti küsitlusele vastanud Eesti kohtunikest ei ole viimase kolme aasta jooksul tundnud survet kohtuotsuse tegemisel. Kõigis uuringus osalenud riikide kohtunikest on 6 protsenti tundnud, et neile on avaldatud viimase kolme aasta jooksul sobimatut survet. Üks protsent on märkinud, et seda juhtub regulaarselt, kuid nentinud, et peamiselt tuntakse survet menetlusosalistelt.
Samas näitavad tulemused, et varasemates uuringutes tõusetunud probleemid on endiselt aktuaalsed. Näiteks suhtuvad kohtunikud paljudes riikides jätkuvalt kriitiliselt kohtunike ametisse valimise ja edutamisega seotud personalipoliitika otsustesse.
Samuti tunnevad paljud kohtunikud (sotsiaal)meedia sobimatut survet kohtuasjade lahendamisel ning mitmetes riikides on kasvavaks probleemiks valitsuse ja parlamendi sekkumine kohtusüsteemi sõltumatusse.
Ka Eestis on 20 protsenti kohtunikest leidnud, et meedia ei ole nende sõltumatust austanud ning 14 protsenti arvab, et meedia tegevus on kohtunikku sobimatult mõjutanud. Eesti kohtunikest 20 protsenti on tundnud ka, et valitsus ei austa nende sõltumatust ning 24 protsenti on tajunud seda Riigikogu suhtumisest. Uuringule vastanud Eesti kohtunikest 19 protsenti on tundnud, et kohtunikke on ametisse nimetatud või edutatud ka muudel alustel kui nende oskused ja kogemused.
Lisaks on üle poole ehk 53 protsenti küsitlusele vastanud Eesti kohtunikest tunnetanud viimasel kolmel aastal negatiivseid muutusi seoses palga, pensioni või pensioniea muutustega.
Tänavu uuriti esimest korda ka, kui sageli puutuvad kohtunikud kokku ähvardamise, hirmutamise ja rünnakutega. Pooltes uuringus osalenud riikides on ähvardamist või hirmutamist kogenud 10 protsenti kohtunikest. Füüsilised rünnakud kohtunike vastu on harvad.
Eesti kohtunikest 51 protsenti vastas, et nad ei ole kokku puutunud ähvardamise või hirmutamisega. Vastanutest 38 protsenti märkis, et selliseid olukordi on ette tulnud väga harva, 10 protsendi sõnul esineb seda aeg-ajalt ning 1 protsent kohtunikest on sellist käitumist kogenud regulaarselt.
Täpsemate uuringu tulemustega saab tutvuda siin.
