• A
  • +

Uuring: vanemate vahel hooldusõiguse jagamisel jääb laps tagaplaanile

PrintPDF Jaga

Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE tutvustas täna justiitsministeeriumi, õiguskantsleri kantselei ja riigikantselei poolt tellitud ning tarkade otsuste fondi poolt rahastatud vanemate hooldusõiguse käsitleva uuringu tulemusi. Uuring keskendus eelkõige lapse õiguste kaitsmisele vanematevahelistes hooldusõiguse vaidlustes.


Uuringu eesmärgiks oli kaardistada vanema hooldusõiguse määramise praktikad ning teha ettepanekuid süsteemi muutmiseks selliselt, et lapse huvid oleksid selles protsessis võimalikult hästi kaitstud.

„Tihti kipub laps jääma hooldusõiguse jagamisel tagaplaanile, mis tekitab talle emotsionaalseid probleeme. Õiguskorra ülesanne on tagada, et selliseid olukordi saaks võimalikult vähe ette tulla. Samal ajal aga ei saa ainult seadustega inimeste suhtumist muuta, mistõttu on väga olulisel kohal ka teavitustöö. Selliste juhtumite puhul, kus see last ei kahjusta, on oluline ka vanemate suunamine kohtuvälisele kokkuleppele, mis lõpp-kokkuvõttes last oluliselt vähem traumeerib kui pikad kohtuvaidlused,“ ütles justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Laidi Surva.  

Uuringu läbiviijad tõid välja ka omapoolsed ettepanekud laste õiguste kaitse parandamiseks. RAKE juhataja Kerly Espenberg tõi näitena, et kohtul ei peaks olema vanema hooldusõiguse asjades kohustust  suunata pooli kokkuleppele, kui see oleks vastuolus lapse huvidega ning samuti võiks olla võimalik vanema hooldusõiguse asjades kompromissi muuta. Uuringu autorid juhivad tähelepanu sellele, et kohtulahendites peaks hooldusõiguse ühele või teisele vanemale määramise küsimusi rohkem põhjendama. Samuti on vaja tõsta inimeste teadlikkust vanema hooldusõiguse olemusest, kohustusest teavitada hädaohus või abivajavast lapsest ning sellest, millistel juhtudel pöörduda kohaliku omavalitsuse ja kohtu poole. Uuringus juhitakse tähelepanu ka kohtunike, lastekaitsetöötajate, pedagoogide ja lapse esindajate koolitamise vajadusele. Vanemate paremaks teavitamiseks hooldusõiguse küsimustest on justiitsministeerium juba varasemalt koostanud infovoldiku, mis on leitav ministeeriumi kodulehel.

Eesti maakohtud lahendasid aastatel 2011-2012 kokku 1214 vanema hooldusõiguse kohtuasja. Analüüsitud kohtulahendite analüüsist selgus, et vanemad pöörduvad kohtusse eelkõige selleks, et taotleda ühise hooldusõiguse lõpetamist või osalist üleandmist, kohalikud omavalitsused taotlevad kõige enam vanema hooldusõiguse piiramist või äravõtmist. Keskmiselt lahendatakse kohtuasjad maakohtutes 4,5 kuuga, kuid vaidluse keerukusest sõltuvalt varieerub kohtumenetluse pikkus oluliselt.

Uuringu läbiviimiseks tegi justiitsministeerium koostöös õiguskantsleri kantselei laste õiguste osakonna ja sotsiaalministeeriumiga taotluse tarkade otsuste fondi. Uuringu viis läbi Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE.

Uuring teostati tarkade otsuste fondi ja Euroopa sotsiaalfondi toel. Uuring on leitav vabariigi valitsuse kodulehel.

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50