Uus eelnõu muudab erakondade ja üksikkandidaatide rahastamise läbipaistvamaks
Justiitsministeeriumi nõuniku Tiina Runthali sõnul tulenes eelnõu väljatöötamise vajadus nii valitsuse heaks kiidetud korruptsioonivastasest strateegiast kui ka GRECO soovitustest. GRECO on Euroopa Nõukogu juures asuv korruptsioonivastane riikide ühendus, mille eesmärgiks on hinnata liikmesriikide valmidust võidelda korruptsiooniga ning anda riikidele soovitusi korruptsioonivastaseks tegevuseks.
„Justiitsministeerium hakkas eelnõu välja töötama juba aprillis ning sellega kehtestatakse reeglid annetustele, sätestatakse keelatud annetuste vastvõtmise tagajärjed, antakse järelevalvepädevus sõltumatule järelevalveorganile ja kehtestatakse mõjusad karistused neile, kes eiravad seadusega kehtestatud reegleid,“ selgitas Runthal peamiseid eelnõuga tehtavaid muudatusi.
Ühe peamise muudatusena tehakse eelnõus erakondade rahastamise kontrollimine ülesandeks sõltumatule organile, kelleks on Vabariigi Valimiskomisjon.
Samuti täiendatakse eelnõuga seadust valimisliidu ja üksikkandidaadi valimiskampaaniaga seonduva osas, mis tänases erakonnaseaduses puudub.
„Eelnõu kohaselt kohaldatakse nii valimisliidu kui üksikkandidaadi rahastamisele ja selle kontrollimisele erakonna kohta sätestatud tingimusi,“ ütles Runthal. „Oluline on ka see, et valimisliidu nimekirjas kandideerinud isiku kampaania kulutused, mis on valimisliidu kampaania toetuseks tehtud, tuleb samuti aruandes kajastada.“
Eelnõuga reguleeritakse ka annetus, mida erakond, erakonna liige, valimisliit või üksikkandidaat võib vastu võtta ning sätestatakse üheselt, et keelatud on anonüümsed annetused, juriidilise isiku annetused ning muud liiki annetused ja tegevused, mis on ilmselgelt seotud erakondliku tegevusega, kuid mille rahastamine pole läbipaistev.
Runthali selgitusel on annetuse üldpõhimõteteks saavutada läbipaistvus, välistada huvide konflikti oht ja salajaste annetuste tegemine, samuti tagada erakondade sõltumatus annetajatest.
Erakondi on keelatud vabastada ka tavapäraselt siduvate kohustuste tasumisest, nagu näiteks kommunaal- või telefonimaksed. Küll aga ei käsitleta annetusena inimeste vabatahtlikku tööd.
Eelnõu karmistab oluliselt ka sanktsioone juhul, kui erakond saab keelatud annetuse, mida ta ei tagasta ega kanna riigieelarvesse. Sellistel juhtudel kaotaks erakond keelatud annetuse kolmekordses määras nõude eraldisele riigieelarvest või peab kandma summa kolmekordselt riigieelarvesse.
„See tähendab, et kui erakond või üksikkandidaat võttis näiteks vastu sajakroonise keelatud annetuse ja ei tagastanud seda või jättis selle riigieelarvesse kandmata, kaotab ta trahvirahana kolmsada krooni,“ selgitas Runthal.
Kui aga keelatud annetus oli mitterahaline ja seda on võimalik võõrandada, tuleb kauba või teenuse turuhinnaga müügist saadud tulu kanda riigieelarvesse.
Lisaks täpsustatakse eelnõuga valimiskampaania aruandlusega seonduvaid sätteid ning diferentseeritakse keelatud annetuse vastuvõtmise eest määratavaid karistusi vastavalt teo ohtlikkusele.
Eelnõu ja seletuskirjaga saate tutvuda siin.
LugupidamisegaDiana Kõmmus
JustiitsministeeriumAvalike suhete talitusTel. 620 8118GSM 533 15431[email protected]