• A
  • +

Uus eelnõu suurendab ettevõtlusvabadust ja vähendab bürokraatiat

PrintPDF Jaga

Justiitsministeerium saatis täna kooskõlastusringile eelnõu, mille eesmärgiks on kaotada põhjendamatud piirangud ettevõtlusvabadusele ning vähendada ettevõtjate jaoks bürokraatiat.

Justiitsministeeriumi nõuniku Illimar Pärnamägi sõnul paiknevad täna firmade majandustegevust reguleerivad normid enam kui sajas seaduses, nende kehtestamisel ei ole lähtutud ühtsetest põhimõtetest.

„Sellises riigis ei saa rääkida ettevõtjasõbralikust õiguskeskkonnast ning uue eelnõu üheks peamiseks eesmärgiks ongi koondada võimalikult palju riigi poolt kehtestatud majandustegevust piiravatest normidest ühte seadusesse,“ ütles Pärnamägi.

Pärnamägi sõnade kohaselt on majandustegevuse vabadus üks põhiseadusest tulenevatest põhiõigustest ning uus eelnõu ongi kantud eesmärgist, et õiguskeskkond muutuks ettevõtjale arusaadavamaks ning väheneks ettevõtlust reguleerivate seaduste ning nendest tulenevate kõikvõimalike ametlike teatamiskohustuste, registreeringute tegevuslubade, litsentside ja muude sääraste kohustuslike kooskõlastuste ning nõuete arv.

„Teisisõnu tähendab see, et eesmärgiks on vähendada ettevõtjate jaoks bürokraatiat ning kaotada põhjendamatud piirangud ettevõtlusvabadusele,“ selgitas Pärnamägi.

Täna on näiteks ettevõtjal kohustus kanda informatsiooni erinevatesse registritesse, mis üksteist dubleerivad või mille eesmärk on muul põhjusel ebaselge, väga palju on tegevuslubasid ja muid selletaolisi piiravaid regulatsioone, ka on ebamäärased registreeringu tegemisest ja tegevusloa andmisest keeldumise ning kehtetuks tunnistamise alused.

Probleemiks on ka see, et kohati on piirangud ettevõtjate suhtes ebaproportsionaalselt koormavad, samas aga on riigil vahel võimatu näiteks tarbijatele või keskkonnale ohtlikke ettevõtjaid efektiivselt kontrollida ning vajadusel nende majandustegevust keelata.

Justiitsminister Rein Lang ütles, et selle eelnõu puhul on tegu omamoodi piiramise piiramise seadusega.

„Kõikvõimalikud piirangud ettevõtlusvabadusele peavad tulenema seadusest. Aga seadusandja peab igal juhul arvestama, et need piirangud peavad olema põhjendatud ja proportsionaalsed“, sõnas Lang. „Aegade jooksul ja pärandina nõukogude mõtlemisest on meil kõikvõimalikke nõudmisi, lubasid ja litsentse, milliste olemasoluks ei ole vähimatki põhjust.“

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MTSÜS) eelnõuga reguleeritakse täpsemalt majandustegevuse tegevuse vabadus ja selle piiramise alused.

Eelnõuga jaotatakse majandustegevuse järelevalvemehhanism kaheks. Kõigepealt on teatamiskohustusega tegevusalad, mille puhul peab ettevõtja sellest registripidajale teatama, kuid kande puudumine ei tähenda keeldu tegutseda. Teiseks on loakohustusega tegevusalad, kus tegutsemiseks tuleb eelnevalt saada haldusorgani luba.

Samas võib loakohustuse seadusega ette näha vaid juhul, kui tulenevalt tema tegevusalast on vaja tema suhtes enne tegevuse alustamist mingit laadi eelnevat kontrolli teostada.

Lisaks sätestatakse Pärnamägi sõnul eelnõuga ühtse kontaktpunkti põhimõte. „See tähendab, et ettevõtja peab saama esitada kõik vajalikud taotlused nö ühe akna kaudu,“ sõnas Pärnamägi. „Selleks hakkab edaspidi olema elektrooniliste pöördumiste osas registripidaja läbi veebikeskkonna ning avalduste füüsiliselt esitamisel saab ettevõtja kõiki toiminguid teha notari kaudu.“

Eelnõu toob olulise uuendusena kaasa äriregistri ja majandustegevuse registri ühendamise, mille tulemusena koondatakse kõik ettevõtete andmed, sealhulgas andmed tegevuslubade kohta, ühte registrisse. Nimetatud ühendamine leiab plaani kohaselt teostamist hiljemalt 2013.a. 1. jaanuariks ning selle teokssaamisel on ettevõtjale tagatud võimalus saada ka kõiki tegevuslube ja teisi otsuseid, näiteks ettekirjutusi, üksnes registrikannete kujul.

Eelnõu ja seletuskirjaga saate tutvuda siin.

Lugupidamisega
Diana Kõmmus

Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8118
GSM 533 15431
diana.kommus@just.ee

Viimati uuendatud: 09.05.2019 - 04:50