• A
  • +

Uus seadus tõhustab täitemenetlust ja lubab avalikustada elatise mittemaksjad

PrintPDF Jaga

Täna Riigikogus vastu võetud kohtutäituri seadus tõhustab täitemenetlust, parandab võlausaldajate kaitset ning loob võimaluse avalikustada lapse elatisemaksmisest kõrvalehoidjad.

Justiitsministeeriumi asekantsleri Marko Aaviku sõnul loob uus seadus tänasega võrreldes eeldused palju kiiremaks ja tõhusamaks täite- ja pankrotimenetluseks ning suurendab täituri- ja halduriameti usaldusväärsust avalikkuse silmis. 

„Seadusega luuakse kohtutäituritele ja pankrotihalduritele ühine kutsekoda, mis peaks hakkama analoogiliselt notarite koja ja advokatuuriga seisma hea täituri ja halduri kutsetegevuse arendamise, prestii¾i, liikmete koolitamise ja eetilise järelevalve eest," ütles Aavik.

Täitemenetluse osas tõi Aavik oluliste muudatustena välja elektrooniliste enampakkumise läbiviimist, mis on kiirem, lihtsam, peaks tagama suurema osavõtjate arvu ning seeläbi võimaluse ka vara kõrgema hinnaga müüa. Väheväärtusliku vallavara müüki võimaldab seadus aga läbi viia lihtsustatud korras.

Samuti muudetakse selgemaks väärteotrahvide aegumise regulatsioon, mis täna on palju segadust ning kohtutele lisatööd tekitanud.

„Uue seaduse järgu tuleb otsus täitmisele pöörata ehk täitmisteade võlgnikule kätte toimetada ühe aasta jooksul otsuse jõustumisest, üldiseks aegumistähtajaks on aga 4 aastat alates otsuse jõustumisest,“ selgitas Aavik. „Samuti antakse õigus täitemenetlus aegumise tõttu lõpetada kohtutäiturile, kes täna saab seda teha vaid kohtuniku määruse alusel.“

Tänast reaalsust arvestades on oluline ka seaduse punkt, mis loob võimaluse avalikustada kohtutäiturite poolt isikute nimed, kes laste elatisnõuete maksmise eest kõrvale hoiavad ja seega neid motiveerima võlga tasuma. Kui lapse elatisnõue on olnud sissenõutav üle 60 päeva, siis tehakse võlgniku andmed ja võla summa suurus avalikuks koja veebilehel.“

„Oluline on aga siinjuures rõhutada, et selline andmete avalikustamine saab toimuda ainult sissenõudja nõusolekul,“ ütles asekantsler.

Seadus muudab reguleeritud elukutseks kohtutäituri abi, kellele kehtestatakse konkreetsed nõuded ja täiendusõppe kohustus. See võimaldab abil täita kohtutäituri ülesandeid ning vähendada täituri töökoormust.

Samuti parandab seadus võlgnike kaitset pankrotimenetluses. Näiteks ei võimalda vara uus  müügikord enam nn piiratud osalejatega kabinetienampakkumiste läbiviimist, samuti keelatakse pankrotihalduritel osta pankrotipesa arvel erinevaid puukteenuseid enda äriühingutelt. 

„Korruptsiooniohu vältimiseks keelab uus seadus halduril teha pankrotivara osas või selle arvel tehinguid iseendaga või endaga seotud isikutega,“ selgitas Aavik. „Samuti tõhustub järelevalve pankrotihalduri tegevuse üle.“

Pankrotimenetluse kulud vähenevad ning nende üle kehtestatakse suurem kontroll. Pankrotivara säilimine nimel ja korruptsiooni vältimiseks piiratakse pankrotivara hoidmist ja sellega tehingute tegemist sularahas, samuti keelab seadus teha võlausaldajatele väljamakseid sularahas.

Lisaks peab haldur uue seaduse kohaselt välja selgitama võlgniku maksejõuetuse põhjused ja kui selleks on raske juhtimisviga, peab ta esitama kahju hüvitamise nõude süüdlase vastu niipea, kui selleks on piisav alus.

Lugupidamisega
Diana Kõmmus

Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8118
GSM 533 15431
diana.kommus@just.ee

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50