Väärtegude menetlemine muutub kiiremaks ja efektiivsemaks
Vabariigi Valitsus kiitis heaks uue väärteomenetluse seadustiku eelnõu, mis aitab kaasa väärteomenetluste kiirendamisele ja tõhustamisele, vähendab bürokraatiat ning tagab paremini inimeste, s.h alaealiste põhiõigused.
Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul oli uue seadustiku väljatöötamise eesmärgiks muuta tänane suhteliselt pikk ja lohisev väärteomenetlus kiiremaks ning lihtsamini mõistetavaks nii menetlejale kui inimesele.
„Ühe olulisima muudatusena antakse vähetähtsa väärteo puhul menetlejale õigus kaaluda menetluse alustamata jätmist ja piirduda suulise hoiatamisega. Paljud väärteod on oma olemuselt pisirikkumised, mille puhul oleks rikkuja väljaselgitamisele kuluv ressurss ebaproportsionaalselt suur, arvestades menetlusest saadavat kasu,“ ütles Pevkur. „Näiteks saaks politseinik tulevikus punase tulega teed ületava inimese puhul piirduda vaid suulise hoiatusega ja ei peaks hakkama väärteoprotokolli vormistama.“
Lisaks muudavad mitmed täiendused kohtumenetlust kiiremaks, võimaldades lühemaid menetlustähtaegu ja elektrooniliste kanalite kaudu valminud lahendist teavitamist. „Antud regulatsiooni rakendumine eeldab kohtute ja kohtuvälist menetlust läbiviivate asutuste koostööd ja kokkuleppeid. Eesmärgiks on kiirendada väärteoasja kohtumenetlust,“ märkis minister.
„Uus seadus tagab kiirema menetluse ka alaealiste suhtes, mis lubab edaspidi näiteks alkoholi tarbimiselt või suitsetamiselt tabatud alaealisele vormistada karistus kiirmenetlusena kohapeal,“ tõi justiitsminister näiteid muudatustest. „Alaealise kaitse eesmärgil tuuakse sisse tema seadusliku esindaja võimalus osaleda menetluses, kelle mitte ilmumine ei takista menetlustoimingu läbiviimist. Sellega välditakse võimalikku menetluse venitamist.“
Seadusemuudatusega pikendatakse ka karistusena mõistetud rahatrahvi vabatahtliku tasumise aegu. Vabatahtliku tasumise aeg seatakse vastavusse mõistetud rahatrahvi summaga, st suuremat trahvisummat on võimalik tasuda pikema aja jooksul ehk senise 15 päeva asemel kuni 90 päeva jooksul. Selle muudatuse eesmärk on vältida täitemenetlust ja sellega kaasnevaid kulusid.
Muudatused puudutavad veel kiirmenetluse kohaldamist raskemate rikkumiste korral, samuti vara arestimist konfiskeerimise tagamiseks väärteomenetluses. „Liiklusnõudeid järjepidevalt rikkuvate isikute mõjutamiseks on liiklusvahendi konfiskeerimine tõhusaim meede mõjutamiseks ja seaduskuulekuse tõstmiseks,“ ütles Pevkur.
Eelnõu väljatöötamise kodifitseerimiskomisjoni kuulusid justiitsministeeriumi, siseministeeriumi, Tallinna ringkonnakohtu ja Riigikohtu esindaja. Kodifitseerimiskomisjoni töösse olid kaasatud ka Põhja Prefektuurist väärteomenetlusega kokkupuutuvaid politseiametnikud ja Sisekaitseakadeemia õppejõud, eesmärgiga pöörata enam tähelepanu praktikas tõusetunud lahendamist vajavatele probleemidele ja võtta arvesse paremat praktikat.