• A
  • +

Vabadussõja võidusama juures mälestati totalitarismiohvreid

PrintPDF Jaga

Tallinnas vabadussõja võidusamba juures toimus täna seoses üle-Euroopalise Molotovi-Ribbentropi pakti (MRP) sõlmimise aastapäevaga tseremoonia, kus mälestati totalitaarsete režiimide ohvriks langenud inimesi.

Võidusamba jalamile asetati mälestuspärjad valitsuse, diplomaatilise korpuse, Euroopa rahvaste, Tallinna linna ja kodanikeorganisatsioonide poolt. Mälestuspalvuse viis läbi Eesti Evangeelse Luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma.

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles tänasel tseremoonial valitsuse esindajana, et maailma rahvad on inimvaenulike režiimide kuritegude eest maksnud määramatut hinda ja selliseid kuritegusid ei tohi kunagi unustada. „Euroopa ühendamise järel on samm-sammult kasvanud arusaam natsliku režiimi toime pandud kuritegude kõrval ka kommunistlike režiimide inimsusevastasest olemusest. Siiski ei kuulu kommunismi kuriteod kui niisugused täna ühegi rahvusvahelise kohtu pädevusse, mistõttu arutame täna Tallinnas  ettepanekut sõlmida riikide vahel rahvusvaheline kokkulepe, millega asutatakse eraldi riikideülene kohus kommunismi kuritegude uurimiseks,“ rääkis Reinsalu. „Kõigil ohvritel on õigus õigusele ja õigluse kohaldamine on tagatis, et tulevikus sellised kuriteod korduda ei saaks.“

Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami sõnul  on  senine tegelikkus näidanud, et selge ning võrdse hinnanguta mineviku kuritegudele pole võimalik edukalt ehitada solidaarset  ja võrdõiguslikku Euroopat.  

„Euroopa Parlament andis selleks juhtnöörid  2009. aastal vastu võetud resolutsioonis „Euroopa südametunnistus ja totalitarism“. Selge poliitilise ja moraalse hinnangu andmine totalitaarsete kommunistlike režiimide kuritegudele pole mitte üksnes EL institutsioonide, vaid eelkõige kommunismi kogenud liikmesriikide valitsuste ja ühiskonna ülesanne,“ väitis  üks Euroopa Parlamendi resolutsiooni algatajaid Tunne Kelam. Eesti eurosaadiku väitel on ametlik hoiak paljudes riikides kommunistlike kuritegude ohvreisse ning kuritegude eest vastutajaisse olnud äärmiselt ebarahuldav.  „Meie ülesanne on saavutada samasugune autoriteetne hinnang kommunismi kuritegude suhtes, mis kehtib natsistlike kuritegude kohta. Ainult see võimaldab luua kindlustunde, et sellised inimsuse- ja inimõigustevastased koledused iial ei kordu.“

Euroopa parlamendi ettepanekul tähistab Euroopa 23. augustil Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäeva, mis on kuulutatud totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuspäevaks. Üle-Euroopalist mälestamist korraldavad Euroopa riigid roteeruvalt. Sel aastal teeb seda Eesti rahvusvahelise konverentsiga „The Criminal Legacy of Communism and Nazizm“, mille eesmärgiks on arutada õiguslikku vaadet totalitaarsete režiimide pärandi hindamisel. Konverentsi paneeldiskussioonides osalevad välisriikide esindajatena Leedu justiitsminister Juozas Bernatonis, Läti justiitsministeeriumi parlamendisekretär Jānis Iesalnieks, Ungari asejustiitsminister Robert Répássy, Poola asejustiitsminister Wojciech Węgrzyn, Gruusia asejustiitsminister Gocha Lordkipanidze, Tšehhi vabariigi asejustiitsminister Petr Jäger, Slovakkia justiitsministeeriumi rahvusvahelise õiguse osakonna direktor Michal Kotlárik. Vabaühendustest osalevad konverentsil Euroopa Mälu ja Süüme Koostöökogu juht Neela Winkelmann, Rahvusliku Mälestamise Instituudi juht Paweł Ukielski, Rahvusliku Mälestamise Komitee büroo juht Áron Máthé ja Mälestamise ja Solidaarsuse Euroopa võrgustiku direktor Rafał Rogulski. Samuti osaleb Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam.

Konverentsi saab veebis üle kanda, kasutades linki: <iframe src="http://player.mind.ee/avision/2015-08-23/embed.php" allowfullscreen="allowfullscreen" width="720" height="405" frameborder="0"></iframe>

Tseremoonia ja konverentsi fotosid saab alla laadida siit: http://www.eihr.ee/23-august-est/galerii/Fotode autor on Kaupo Kikkas.

23. augustil 1939. aastal sõlmisid natslik Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude Liit Molotovi-Ribbentropi pakti, mis lõi aluse iseseisvate riikide annekteerimiseks ja okupeerimiseks ning käivitas sündmuste ahela, mille käigus pandi laias ulatuses toime kommunismi ja natsismi kuritegusid. Tänavu möödub pakti sõlmimisest 76 aastat.

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50