Vaenu õhutamist takistav eelnõu läks kooskõlastusringile
Eelnõu järgi oleks tulevikus kuriteona karistatavad raskemad juhud, kus keegi õhutab avalikult vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele inimeste rühma või rühma liikme vastu rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, puude, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi tunnuse põhjal. Karistatav saab olema vaid selline tegevus, mis annab põhjust karta, et üleskutsele järgneb vägivald või see ohustab oluliselt ühiskonna turvalisust. Muude süütegude puhul saab karistust raskendavaks asjaoluks see, kui teo motiiv on olnud vaen.
Justiitsminister Kalle Laaneti sõnul ei ole karistusõigus mõeldud ühiskondliku moraali suunamiseks. Tema sõnul tuleb karistusõigusega reguleerida vaid hädavajalikku, kaitstes seejuures sõnavabadust. Samas nõuab vaenu õhutamise raskemate vormide karistamist meie põhiseadus.
„Uuel kujul kuriteokoosseis on mõeldud selleks, et võidelda ainult kõige raskemate vaenu õhutamise vormide vastu. See ei hõlma tavalisi kriitilisi ega šokeerivaid seisukohti. Ka ei takista muudatus väljendada oma seisukohti isegi siis, kui see võib mõnda ühiskonnagruppi solvata. Labasusele saab reageerida ühiskondliku hukkamõistuga või vajadusel tsiviilkorras kohtusse pöördudes, nagu see toimib ka praegu,“ sõnas justiitsminister Kalle Laanet.
„Üks näide rahvusvahelisele vihkamisele ja vägivallale kihutamisest on Vene Föderatsiooni avalik propaganda ukrainlaste vastu, mis on viinud inimsusevastaste kuritegudeni. Sarnaseid näiteid on arvukalt teada ka teise maailmasõja ajast, aga ka nõukogude okupatsioonivõimude ässitustest. Sellised näited on olnud eelnõu koostamisel teenäitajaks,“ märkis Kalle Laanet.
Praegu kehtivas õiguses on avalik üleskutse vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele väärteona karistatav vaid siis, kui sellega kaasneb oht inimese elule, tervisele või varale. „See kriteerium on ebaõnnestunud ning muutnud vaenu õhutamise süüteokoosseisu näiliseks – vaenu õhutamise süütegu seisnebki just abstraktse ohu ja vaenamise fooni, mitte konkreetse ohuolukorra loomises. Seega kitsendab praegu kehtiv õigus vaenu õhutamise koosseisu põhjendamatult ega võimalda piisavalt jõuliselt reageerida olukordades, kus avalikul üleskutsel on potentsiaal avalikku korda oluliselt ohustada,“ tähendas justiitsminister Kalle Laanet.
Kooskõlastusringi järel analüüsib ministeerium laekunud tagasisidet ning saadab vajalike täiendustega eelnõu valitsusele. Kui valitsus kinnitab eelnõu, liigub see menetlemiseks riigikogule.