Vägivalla ennetuses tuleb senisest rohkem keskenduda ohvrite abistamisele

Valitsus saatis riigikogule arutamiseks justiitsministeeriumi eestvedamisel ja paljude partneritega koostöös ette valmistatud vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015–2020, mis keskendub senisest enam ohvrite abistamisele.

Strateegia tegevuste tulemusel on aastaks 2020 vägivalla hulk Eestis vähenenud, inimeste oskused vägivallast hoiduda, seda ära tunda ja sekkuda on paranenud, ohvritele on tagatud sõbralikum kohtlemine ja tugevam kaitse ning vägivallatsejate retsidiivsus on vähenenud.

„Kuigi olukord on võrreldes kümne aasta taguse ajaga paranenud – näiteks on pea kolm korda vähenenud tapmiste ja mõrvade arv – on vägivald ja sellesse suhtumine Eesti ühiskonnas siiani suur probleem. Oleme üks Euroopa kõrgeima vägivallatasemega riike ja kahjuks on ka praegu veel levinud ohvrit süüdistav hoiak, mis tuleb välja juurida. Inimesed peavad mõistma, et ohver pole kunagi ise vägivallas süüdi ja seetõttu keskendub uus strateegia varasemast rohkem vägivalla all kannatanutele toe pakkumisele,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt.

„Samuti on murettekitav see, et suur osa vägivallast on varjatud. Näiteks 2014. aasta ohvriuuringu andmetel ei saanud politsei teada ligi 60% vägivallajuhtumitest. See tähendab, et väga suur hulk ohvreid ei saa vajalikku abi ja tuge. Vägivalla tagajärjed on aga ühiskonnale kulukad – 2013. aastal vajas sel põhjusel arstiabi 6545 inimest, kelle ravikulu oli veidi üle 910 000 euro,“ tõi minister välja.

Strateegia paneb paika eesmärgid, mida soovitakse saavutada ja konkreetsed soovitused, milliseid tegevusi selleks vaja on. Näiteks koolitatakse politseinikke, kohtunikke, advokaate; arendatakse vägivallaohvrite abistamise süsteemi; võetakse kasutusele tõenduspõhised ennetusprogrammid jne. Selleks, et hinnata, kas eesmärgid on täidetud, viiakse läbi uuringuid, et näha, kui palju inimesi langeb vägivalla ohvriks ja kas vägivallakurjategijate retsidiivsus on vähenenud.

Eraldi keskendutakse ka inimkaubandusega võitlemisele. Seni on valdavalt tegemist olnud naiste seksuaalse ekspluateerimisega, kuid võrreldes varasemaga on lisandunud sunniviisilise töö juhtumid ja sunnitud kuriteod (vargused ja narkokaubandus). 2014. aastal registreeriti kokku 28 inimkaubandusega seotud kuritegu, aasta varem oli see number 42. Inimkaubanduse juhtumite ennetamiseks korrastatakse töövahendajate ja tööandjate, sh renditööjõu vahendajate üle teostatavat järelevalvesüsteemi.

Eelmise aasta lõpus allkirjastas justiitsminister Eesti nimel Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise ehk nn Istanbuli konventsiooni, millega riik võtab endale lähiaastatel rea kohustusi ning ehkki selle ratifitseerimine jääb uue riigikogu koosseisu pädevusse, on strateegia koostamisel konventsioonis sisalduvate rahvusvaheliste põhimõtetega arvestatud.

Strateegiaga on võimalik tutvuda kriminaalpoliitika veebis.