Sel reedel tunnustasid Vabariigi President Alar Karis ning justiits- ja digiminister Liisa Pakosta vägivallaennetusse panustanud tegijaid.
„Vabadus ja demokraatia tähendavad muu hulgas murede ning valu märkamist. Aga mitte lihtsalt märkamist ja siis jälle oma teed minemist, vaid märkamist, milles on abivajajale käe ulatamine ja muredele lahenduse otsimine. Vabadus ja demokraatia peavad kandma endas hoolimist ja abikätt, muidu jäävad nad inimestele sisutuks ja kaugeks,“ sõnas president Alar Karis vägivallaennetuse tunnustusauhindade üleandmisel.
Ta lisas, et tänased auhinnad markeerivad ka nüüdisaja muresid. „Märkamine on küll viimase kümnendiga kasvanud, kuid ikka veel ei pea veerand ühiskonnast vägivalda probleemiks või pigem ei võta vaevaks seda märgata ja sellele vastata. Just teie pühendumisega olete aidanud luua paremat ja hirmudest vabamat Eestit,“ sõnas riigipea laureaatidele.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnas, et vägivalla vastu seistes ei ole ükski tegu liiga väike – üks telefonikõne, hooliv sõna või tähelepanelik sekkumine võib päästa kellegi elu. „Eelmisel aastal registreeriti 3373 perevägivallakuritegu, mida oli 5% rohkem kui aasta varem. Suurem osa neist oli paarisuhte vägivald (65%), mis sageli jääb märkamata. Märkame ohumärke ja tegutseme kohe – sest vägivallategude puhul ei tööta lootus, et äkki laheneb asi iseenesest,“ lausus minister.
„Sel aastal on meid vapustanud mitu juhtumit, kus kannatajateks olid kõige haavatavamad inimesed. Olen südamest tänulik kõigile, kes neis olukordades ei jäänud pealtvaatajaks. Oleme Justiits- ja Digiministeeriumis ette valmistanud seadusemuudatused, mis annavad selgema aluse karistada hooldekodudes hooletusse jätmist või alandavat kohtlemist. Samuti karmistuvad karistused ahistava jälitamise ja kehalise väärkohtlemise eest,“ ütles Pakosta.
Kokku esitati vägivallaennetuse auhinnale sel aastal 8 kandidaati, kellest hindamiskomisjon valis välja viis.
Leili Mutso on Haapsalu Kutsehariduskeskuse sotsiaalvaldkonna õppetöö koordinaator ja Läänemaa Naiste Tugikeskuse nõustaja ja juhatuse liige. Leili on oma elu pühendanud vägivallaohvrite abistamisele ning ta teeb oma tööd suure hoolivusega. Tal on eriline anne märgata vägivalla ohumärke juba varakult ja olla abivajaja jaoks toeks täpselt sellisel moel, nagu parajasti vaja on.
Anna Pivneva on Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna vägivallaohvrite teenuste talituse Ida piirkonna vägivallast loobumise nõustaja. Tema südameasjaks on vägivalla toimepanijate abistamine, kel kõigil on oma lugu – Anna oskab neid kuulata ja välja selgitada, mis on vägivaldse käitumise taga tegelikult. Töö vägivalla toimepanijatega on oluline perevägivalla ennetuses. Ehkki ta töötab peamiselt toimepanijatega, ei unusta ta kunagi oma töö peamist eesmärki – tagada ohvrite turvalisus.
Maiju Mumm on Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna piirkondliku ohvriabi talituse ohvriabitöötaja Lõuna piirkonnas Viljandimaal. Maiju on töötanud Ohvriabis alates selle loomisest 2005. aastal. Ta töötab igapäevaselt vahetult vägivallaohvritega ning olnud eesliinil kõigi piirkonna suurimate kriiside lahendamisel, pakkudes tuge nii ohvritele kui ka esmareageerijatele. Tema töö on aidanud vähendada ohvrite stigmatiseerimist ja korduvohvristamist, arendanud kohaliku kogukonna teadlikkust vägivallast ja ohvriabist ning kujundanud tõhusamaid koostööpraktikaid ohvriabis tervikuna. Maiju on ka MARAC-i (hädaohus oleva täiskasvanud perevägivalla ohvri abistamise võrgustiku) rajaja Viljandimaal ning aktiivne ennetustöö tegija noorte seas.
Jana Laht-Ventmann on alaealiste erikonsultant Põhja ringkonnaprokuratuuris. Erikonsultandi töö keskne lähtepunkt on lapsesõbralik menetlus. See töö hõlmab lapsele arusaadavas keeles info jagamist, lähedastele praktiliste juhtnööride ja ees ootava protsessi selgitamist ning lapse julgustamist oma seisukohtade, soovide ja tunnete väljendamiseks. Jana osaleb aktiivselt ka keerulisemates juhtumites valdkondade üleses võrgustikutöös. Viimastel aastatel on kriminaalasjades hakanud ilmnema rohkem lapsi, kellel on äärmuslik ideoloogia, mis enamasti ei ilmne toimepandud kuriteost, vaid selgub suhtluses lapsega. Lapse radikaliseerumise märkamine vajab head tunnetust, teadlikku taipamist ja süvenemist – ja seda oskab Jana suurepäraselt.
President Kaljulaidi Fond teeb tänuväärset tööd lähisuhtevägivalla ennetustegevuses erasektori suunal, luues tööandjatele lähisuhtevägivalla ennetamise kompetentsikeskust. Tänaseks on tööandjate algatusega „Vägivallavabaks“ liitunud 16 Eesti hinnatud tööandjat, kes usuvad, et töökeskkonnal on kandev roll vägivalla vähendamisel Eestis. 2022. aastal korraldasid nad esimest korda valdkonna spetsialistide seas tunnustatud lähisuhtevägivalla konverentsisarja „Koos tugevamad“.
Vägivallaennetuse tunnustusauhinda jagatakse Justiits- ja Digiministeeriumi ning Vabariigi Presidendi Kantselei koostöös 2017. aastast.
