Valitsus avaldas toetust Eesti liitumisele Balti tehisaru gigatehase projektiga
Valitsus andis tänasel kabinetiistungil põhimõttelise heakskiidu Eesti osalemiseks Balti- ja Poola tehisaru (AI) gigatehase projektis ning volitas Justiits- ja Digiministeeriumit teemaga edasi minema. Sellega astub Eesti sammu, et kindlustada oma positsioon Euroopa AI-ökosüsteemis ning tagada eesti keele ja kultuuri püsimine digimaailmas.
Plaanitav tehisaru gigatehas nimega Baltic AI GigaFactory võiks kujuneda mitme riigi vahel jagunevaks arenduskeskuste võrguks, mis pakub maailmatasemel arvutustaristut teadlastele, ettevõtjatele, tööstustele ja ka tavaelanikele, kes arendavad ja kasutavad tehisintellektil põhinevaid teenuseid. Balti-Poola konsortsiumi eesmärk on rajada Eestisse iseseisev AI gigatehase haru.
Tehases võetakse kasutusele kokku enam kui 100 000 AI protsessorit, mille abil asutakse treenima kohati sadu triljoneid parameetreid sisaldavaid AI mudeleid. Tehaste rajamisel on oluline juurdepääs piisavale roheelektri võimsusele ning töökindlatele jahutussüsteemidele.
Globaalne võidujooks ja Eesti strateegiline positsioon
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul on tegemist märksa laiemat küsimusega kui pelgalt investeering perspektiivsesse tehnoloogiasse.
"Me osaleme üleilmses võidujooksus, kus Ameerika Ühendriigid ja Hiina on tehisaru arendamises Euroopast ees. Näiteks investeerib OpenAI sadu miljardeid dollareid AI infrastruktuuri arendamisesse ning Microsoft panustab ainuüksi 2025. aastal 80 miljardit AI andmekeskuste ehitamisesse. Sarnaseid suurusjärke investeerivad ka Amazon, Nvidia ja Google. Hiina tegeleb riigi juhitud tehisaru arendamisega, kasutades ära elanikkonna pealt kogutud massiivseid andmevooge. Me peame tagama, et ka Euroopas luuakse süsteeme, mis on meie kontrolli all ja põhinevad meie väärtustel aj eesti keelel. Gigatehase projekt on Euroopa vastus sellele üleskutsele," selgitas minister.
Euroopa Komisjon plaanib toetada kuni viie AI gigatehase rajamist vähemalt miljardi euroga, projekti koguhind oleks 20 miljardit eurot. Balti- ja Poola gigatehase investeeringu suuruseks hinnatakse 3 miljardit eurot, millest 65 protsenti peaks tulema erakapitalilt ja 35 protsenti avalikult sektorilt.
Eesti riigi hinnanguline investeering jääb suurusjärku 60 miljonit eurot, mille jaoks on võimalik kasutada ka ELi taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahendeid. Samas aitab gigatehas ainuüksi avaliku halduse kulusid vähendada 2030. aastaks 415 miljoni euro võrra. Hinnangu kohaselt saab generatiivse AI abil automatiseerida umbes 20-30% tööülesannetest ning vähendada tööjõukulusid 10-15%.
AI kasutuselevõtt olulisemates majandussektorites ja valdkondades aitab aga realiseerida majanduslikku potentsiaali ja tõsta SKP-d 3 miljardi eurot võrra aastas -. See hinnang põhineb Implement Consulting Groupi raportile "The economic opportunity of generative AI in Estonia", mis avalikustati 2024. aasta aprillis.
Liisa Pakosta sõnul räägib ka Euroopa Komisjoni käivitatud algatusele reageerinute hulk sellest, milline pöörane huvi on teema vastu Euroopa Liidus.
Nimelt laekus 20. juunil lõppenud tehisaru gigatehaste konkursile kokku 76 huviavaldust, milles tehti ettepanek rajada tehisintellekti gigatehased 16 liikmesriigis 60 erinevas asukohas.
Eestil puudub täna oma superarvuti, mistõttu on meie arvutusvõime ühe elaniku kohta Euroopa madalaimate seas. Näiteks on Soomes arvutusvõime elaniku kohta enam kui 15 korda suurem, Sloveenias 10 korda.
Kohalik AI tehase haru võimaldab Eestis arendada turvalisi ja täpseid eesti keelel, kultuuril, väärtustel ja ajalool põhinevaid keelemudeleid – Eesti inimeste, ettevõtete ja asutuste jaoks tähendab see maailmatasemel tehisaruteenuseid emakeeles.
Samuti võimaldab tehas AI-hüppe ellu viimist hariduses ja teaduses, kujundada Eestist üks Euroopa edukamaid andmetöötluskeskusi, toetades sellega Eesti ettevõtete ekspordi kasvu.
Julgeoleku ja turvalisuse valdkonnas toob gigatehase rajamine kaasa sõltuvuse vähendamise Euroopast väljaspool arendatavatest AI-lahendustest.
Riigi pakutavaid e-teenuseid saab uuel tasemel tehisarulahenduste abil arendada täpsemaks, kiiremaks, proaktiivsemaks ja ligipääsetavamaks.
Partnerid ja edasised sammud
Kõigil Eesti asutustel, ettevõtetel ja investoritel on võimalus veel kuni 10. augustini mittesiduvaid huviavaldusi projektiga liitumiseks esitada sellel lingil.
Esmase huviavaldusega liitumise vastu näitasid juba varem huvi üles sellised asutused nagu Skeleton Technologies, Greenergy Data Centers, Silo.AI, Cybernetica, Tartu Ülikool ja TalTech.
See näitab, et Eesti tehnoloogiasektor on valmis panustama projekti, mis aitab Eestil püsida IT-valdkonna juhtiva eestvedajana. Uuringud näitavad, et juba täna kasutab veerand Eesti elanikest tehisaru teenuseid ning ligi 50% inimestest tunneb, et AI on nende tööd oluliselt mõjutanud. Potentsiaali täielikuks realiseerimiseks on aga vaja arendada kvaliteetseid eestikeelseid AI-lahendusi.
Tehisaru ja küberjulgeolek
Minister Liisa Pakosta sõnul on riiklike AI lahenduste arendamine äärmiselt oluline ka küberjulgeoleku tagamisel, kuna tehisaru on saanud küberrünnete korraldajate ja häkkerite igapäevaseks töövahendiks.
"Tehisaru ja keelemudelite arengu mõjul on õngitsusründed muutunud järjest paremini sihitumaks ja raskemaks tuvastada. See tähendab, et globaalsed õngitsuslained suudavad järjest paremini arvesse võtta kohalikku keelt ja konteksti. Sotsiaalset manipulatsiooni kasutavad ründed muutuvad levinumaks ja tõhusamaks, suureneb süvavõltsingute ja hääle kloonimise kasutamine küberrünnete ja pettuste osana," rääkis ta ja märkis, et tehisaru toel võivad tulevikus tekkida uudsed pahavarad, mis suudavad näiteks dünaamiliselt kohanduda tehniliste kaitsemeetmetega.
Näiteid, kus küberkurjategijad on AI-d kasutanud Eesti vastu suunatud rünnakuteks:
2023. aasta lõpus Iisraeli ja Hamasi konflikti laines rünnaku ohvriks langenud Eesti katlamajade ja veejaamade vastu korraldatud rünnakutes kasutati tehisaru abil loodud koodi. Tegemist on küberrünnakutega, kus häkkerid kasutasid tehisintellekti või masinõpet (AI) oma rünnakute automatiseerimiseks või keerukamate pahavarade loomiseks. Sellised rünnakud on suunatud kriitilise infrastruktuuri vastu, näiteks vee- ja soojusjaamade süsteemidesse, et tekitada segadust või kahjustusi.
2024. aastal muutusid suurte keelemudelite toel tõepärasemaks ja ka vähem levinud keeltes korrektsemaks miljonid õngitsuskirjad ja -sõnumid. Ehmatavamad arengud olid aga seotud süvavõltsingu tehnoloogiaga nii hääles kui pildis. 2023-2024 aastatel on märgatud Eestis suunatud rünnakutes e-posti phishing-kampaaniaid, kus AI abil on loodud väga veenvad ja isikupärastatud sõnumid, mis on raskemini tuvastatavad tavapärase filtriga. Näiteks kasutati AI-d, et koostada sihitud sõnumeid riigiametnikele, mis imiteerisid nende juhatajate stiili.
2024. aasta esimeses pooles tuvastasid Eesti küberjulgeoleku spetsialistid pahavara, mis kasutas tehisintellekti tehnikaid, et õppida ja modelleerida oma käitumist. See pahavara suutis automaatselt muuta oma käitumist ja väljanägemist, et näida nagu tavapärane süsteemifail, vältides seeläbi traditsioonilisi turvameetmeid nagu viirusetõrjed ja võrgusensorid. 2023. aasta septembris koges aga Eesti suur telekomiettevõte mitmekordseid DDoS rünnakuid, mis olid orkestraalselt juhitud AI abil, et sihtida rünnakut optimaalselt ja vältida kaitsesüsteemide tõrget. Rünnakud kestsid mitmeid päevi ja mõjutasid osaliselt teenuste kättesaadavust.
